eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 12. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Muudatused õigusaktides ja uued õigusaktid
Säästev areng
Välisõhu kaitse
Vesi ja kanalisatsioon
Jäätmed
Pakendid
Kemikaalid
Energiatõhusus
Vedelkütused
Maapõu
Kiirgus
Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnajuhtimissüsteem
Keskkonnavastutus
Keskkonnatasud
Kompleksluba
Keskkonnaseire ja -järelevalve
Loodus- ja taimekaitse
Hädaolukord ja pääste
Töötervishoid ja tööohutus
Keskkonnaseadustik
Muud õigusaktid
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Säästev areng

15.01.2015
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.


Eesti Vabariigi põhiseadus (28.06.1992) sätestab vastavad paragrahvid:
§5 “Eesti loodusvarad on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult”
§53 “Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud”



Õigusaktina on siinkohal oluline ka Säästva arengu seadus (22.02.1995), mille ülesanded on:
  • Sätestada säästva arengu rahvusliku strateegia alused; rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele
  • Seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused

Säästva arengu alused teistes valdkondades sätestab seadus, muu õigusakt või riiklik programm.

Vaata lisa:

  • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
  • Säästev Eesti 21 (14.09.2005) - määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas.
  • Arhusi konventsioon (25.06.1998) - ÜRO konventsioon keskkonnateabe kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta, see avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal keskkonnaministrite 4. konverentsil Taanis Århusis. Eesti kirjutas konventsioonile alla 25. juunil 1998. a. ja ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. Konventsioon jõustus sama aasta 30. oktoobril.


Määrused:

Taastuv loodusvara (turvas)

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

Energiamajandus


Säästva arengu sõnaseletusi Internetis                                                 

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »