Õigusaktid

NB! Viimati uuendati õigusaktide loetelu 6. jaanuaril 2010.

 

 

Keskkonnaalaste õigusaktide seos ettevõtte tegevusega

 

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.

 

Kui siiamaani on ettevõtluse aluseks olnud valdavalt majandus, siis tänapäeval on selgelt näha, et tuleb arvestada ka teiste aspektidega. Teatavasti ei toimu äritegevus tühjas ruumis ega vaakumis.

 

Ettevõtte tegevus on seotud kolme keskkonna põhikomponendiga: maapind, õhk ja vesi. Klassikaliselt vaadatakse ettevõtte koosmõju keskkonnaga süstemaatselt – sisend/väljund. Kõik tegevused omavad mingisugust keskkonnamõju. Näiteks ettevõtted tarbivad oma tegevuseks elektri- ja soojaenergiat, tooraineid, vett. Nende hankimine ja ammutamine mõjutab keskkonda. Tegevuse tulemusel tekib terve hulk jäätmeid, mis ühel või teisel viisil jõuavad samuti keskkonda. Siinkohal on üha olulisemaks muutunud toodetest ja teenustest tuleneva keskkonnamõju väljaselgitamine ja ohjamine – olelusringil põhinev tootmine.

 

Lisaks majanduse ja keskkonna komponendile on ettevõtte tegevuses tähtis ka sotsiaalne ehk ühiskondlik pool, muuhulgas töötajate heaolu ja ettevõtte ühiskondlik vastutus.

 

Kõiki neid eespool nimetetud kolme valdkonda (keskkond, majandus, ühiskond) mõjutab omakorda poliitiline dimensioon, mis väljendub õigusaktide nõuete regulatsiooni kaudu.

 

 

Seaduspärast tegutsemist!