eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Eetika eelised äris?

01.11.2006 // www.aktiva.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Eetika eelised äris?

autor: www.aktiva.ee

Kõiki puudutav kasu
Ärieetika tõstab Eesti riigi konkurentsivõimet ja tänu sellele paraneb meie ettevõtlusmaastik. Stabiilsem ja tugevam ärikeskkond on kasuks kõikidele eetiliselt tegutsevatele ettevõtjatele.
Eesti riik on väike ja meie ettevõtted samuti, tänu avatud turgudele ja vabakaubanduse võimalustele oleme lühikese aja jooksul saavutanud märkimisväärset edu. Meie riigi ja organisatsioonide hea käekäik sõltub otseselt sellest, kuidas me saame hakkama rahvusvahelisel turul. Selleks, et hoida saavutatud edu ja olla jätkusuutlik ning edukas ka tulevikus on vaja enam tähelepanu hakata pöörama vastutustundlikule ettevõtlusele, näidata, et oleme head ja usaldusväärsed partnerid nii kohalikul kui rahvusvahelisel areenil. Vastutustundlik käitumine ja võimalused, mida pakub globaliseerumine on otseses seoses. Ausus, läbipaistvus, õiglus ja vastutustundlikkus äritegevuses loob aluse inimväärikale käitumisele äris. Tegutsemine vastavalt üldistele rahvusvahelistele normidele ja standarditele, üldtunnustatud eetika printsiipidele loob eeldused kestvaks ja kasvavalt edukaks tegevuseks ka tulevikus.
See, kuidas riik tegutseb, kuidas käsitleb sotsiaalseid ja keskkondlikke küsimusi, mõjutab otseselt tema majanduslikku konkurentsivõimet, arengut ja kasvu. AccountAbility (http://www.accountability.org.uk/) on organisatsioon, mis on 80 riigi kohta tehtud uuringutele toetudes välja töötanud Rahvusliku Vastutustundlikkuse Indeksi (The National Corporate Responsibility Index 2005). Indeksi väljatöötamisel on arvesse võetud korruptsiooni, kodanike vabaduse olemasolu riigis, ettevõtete valitsemist ning keskkonnakaitse alast tegevust ettevõtete poolt.
 
Tulemused näitavad, et vastutustundlik ettevõtlus võib tõepoolest olla riigi või piirkonna konkurentsivõime näitajaks. Eesotsas domineerivad Põhjamaad näidates, et nad suudavad saavutada kestva majanduskasvu tänu vastutustundlikule äritegevusele. Indeksi järgi on enamik Ida-Euroopa riike Lääne omadest tagapool, va Eesti, mis meile positiivselt on Prantsusmaast, Iirimaast, Hispaaniast ja Itaaliast eespool, seda peamiselt tänu keskkonnakaitse alasele tegevusele (vt. http://www.accaglobal.com/publications/as_index/publications/2619601)
 
Vastavalt ‚Äritegevuse võimalikkuse raportile’ (Doing Business in 2006) http://www.doingbusiness.org/documents/DoingBusines2006_fullreport.pdf on Eesti riik äritegevuse lihtsuse kategoorias 16. kohal (vt. lk. 9).  Kuid meie riigi seostamine korruptsiooniga võib oluliselt halvendada arengut ja vähendada tõsimeelsete ja vastutustundlike investorite huvi meie vastu. OECD raportist saame lugeda, mida on meil tehtud korruptsiooniga võitlemiseks http://www.oecd.org/dataoecd/38/54/36211984.pdf, kuid avalikuks saanud kõrgete riigiametnike ja ettevõtete juhtide ebaeetilised teod ei näita meie riiki kahjuks kõige paremas valguses.
 
Ärieetika ja vastutustundlik tegutsemine on otseselt seotud sellega, millise mulje me teistele jätame, kuivõrd usaldusväärseteks meid peetakse. Kui soovime, et meisse suhtutakse kui headesse ja võrdväärsetesse partneritesse, tuleb ka vastavalt käituda.
Nobeli preemia laureaat Amartya Sen on välja toonud ärieetika nii otsese kui kaudsema rolli majandusliku arengu edendamises (Amartya Sen 2001):
          majandusliku produktiivsuse ja efektiivsuse suurendamine
          turu koostöö ja usalduse arendamine
          korruptsiooni takistamine
          keskkonnakaitse ja säästlikkus
          inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine
          organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine           
 
Ettevõtja kasu
9 põhjust juhile, miks olla eetiline ja vastutustundlik:
1. investeering tulevikku
2. iseenda väärtustamine
3. rahulolevad kliendid
4. pühendunud töötajad
5. elamisväärne keskkond
6. omanike positiivne suhtumine
7. usaldusväärsed partnerid
8. eetilisem riik
9. ühiselt suudame rohkem
 
Ettevõte – ühiskond ja keskkond on seotud ning ettevõte ei saa eksisteerida ilma ühiskonna ning keskkonnata
Äritegevuse vastutus on muutunud, sest suurenenud on ettevõtete tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale ja ettevõtte tegevusega kokku puutuvatele huvirühmadele. Kui varem vaadati ettevõtet, ühiskonda ja keskkonda eraldi seisvate üksustena, millel olid olemas kokkupuutepunktid, siis täna vaadatakse ettevõtet kui ühiskonna osa, mis on omakorda osa keskkonnast.  Ükski ettevõte ei tegutse vaakumis, kõik on omavahel seotud ja see mõju on vastastikune. Ühiskond ja keskkond saavad enamasti tegutseda ilma ettevõtteta, kuid ettevõte ilma teda ümbritseva ühiskonna ja keskkonnata mitte. Ettevõte on oma olemuselt sotsiaalne, ühiskondlik kodanik ja tema tegevus mõjutab nii ühiskonda kui keskkonda ning seda järjest tuntavamalt.
Vastavalt O’Malley (2003) lähenemisele tuleb äritegevust vaadata ühiskonna osana, mis loob väärtust mitte ainult endale, vaid ka ühiskonnale. Ühiskond on samas osa keskkonnast ja seetõttu saab olla pika-ajaliselt elujõuline ainult juhul kui keskkonna areng on jätkusuutlik ja positiivne.
I põhjus: investeering tulevikku
Eetiline ja vastutustundlik tegevus on võti majanduskasvuks ning ettevõtted, kes tunnetavad seda seost, ei suhtu vastutustundlikusse ettevõtlusesse kui lühiajalisse kuluartiklisse vaid peavad seda pika-ajaliseks investeeringuks.  
Ettevõtted, kes on hõivatud ja teevad tõsiseid jõupingutusi selle nimel, et defineerida enda jaoks vastutustundlikku tegevust ja integreerida neid põhimõtteid oma tegevuse kõikidesse aspektidesse, usuvad, et eetilisel ja vastutustundlikul tegevusel on hea mõju nende äritegevuse majanduslikule tulemusele, mis avaldub otseselt:
          Paranenud finantstulemustes
          Vähenenud tegevuskuludes
          Paremas brändi imagos ja maines
          Suurenenud müügis ja kliendilojaalsuses
          Kasvanud tootlikkuses ja paremas kvaliteedis
          Suurenenud võimes köita ja hoida paremaid töötajaid
          Suuremas ligipääsus kapitalile
 
 
II põhjus: iseenda väärtustamine
Väärtusta ennast ja väärtusta teisi!
EBSis aastate jooksul tehtud uuringute tulemustele toetudes saab väita, et Eesti juhid ei oska iseennast (veel?) piisavalt väärtustada. Kuid kui inimene ei oska väärtustada iseend, siis ei suuda ta väärtustada ka teisi enda ümber.
Tugevad juhid võivad omada selget visiooni, loovat mõtlemist, usaldust töötajate hulgas ja uhkust, kuid siiski ei pruugi see olla piisav. Kui need ei ole seotud kompetentsuse, läbipaistvuse ja inimlikkusega, siis võib kõik eelpool loetletud kaotada oma väärtuse ning organisatsioon ei pruugi juhti tunnistada kui (eetilist) liidrit ning eeskuju. Lõplikuks indikaatoriks võib pidada olukorda kus töötajad olenemata oma positsioonist valivad raskelt teostatava õige käitumise kasuks ning väldivad kerget, kuid samas eetiliselt väära otsust. Maailmas esimese ärieetika keskuse juht Michael Hoffman Bentley Collegest on toonud välja peamised põhjused, mis võivad juhtida valede otsusteni (Hoffman 2004):
1.     Lojaalsuse puudumine - võib esineda tähtajaliste lepingutega töötajate hulgas ning kiire kaadri voolavusega organisatsioonis
2.     Pidev juhtkonna surve „olla edukas“ - ebareaalne eelarve täitmine
3.     Uskumus, et reeglid minu jaoks ei kehti – ma olen parem kui teised
4.     Ei saada aru et tegu on väär, ebaseaduslik - infopuudus
5.     Ressursside vähesus – „otsetee“ kasutamine aja ja raha kokkuhoiu mõttes tundub piisava põhjusena toimida valesti
III põhjus: rahulolevad kliendid
Kui tavapärast äritegevust iseloomustab orientatsioon kliendile, tootele, juhtimisele ja kasumile, oluline on saavutada kliendi rahulolu ja eetikaga tegeletakse re-aktiivselt, üldjuhul siis, kui midagi on läinud valesti, siis maailmatasemel äritegevust iseloomustab orientatsioon kliendile (sh nii sise- kui väliskliendile) ja teistele huvirühmadele ning ühiskonnale. Tähtis on saavutada klientide rõõm ja nauding. Äritegevusele on oluline orienteerida oma tegevus kvaliteedile ja teenuse pakkumisele, kasumit vaadatakse laiemalt ka ühiskonnale väärtuse loomisena. Eetiliste küsimustega tegeletakse pro-aktiivselt, ennetavalt, eetikat äritegevuses peetakse olulisteks riskide juhtimisel.
  •  Tavapärane äritegevus
  •  Maailmatasemel äritegevus
 
– Kliendi rahulolu
– Kliendi (sh siseklientide) rõõm, nauding
– Orientatsioon kliendile
– Orientatsioon kliendile (sh sisekliendile) ja teistele huvirühmadele
– Orientatsioon kasumile
– Orientatsioon kasumile, väärtuse loomine laiemalt endale ja ühiskonnale
– Re-aktiivne eetika
–Pro-aktiivne eetika
– Orientatsioon tootele
– Orientatsioon kvaliteedile ja teenusele
– Fookus juhtimisele
– Fookus kliendile (sh sisekliendile)
 
IV põhjus: pühendunud töötajad
Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks.
Ka kõik tooted ja teenused, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove.
Tihti tundub ja ka meie viimastest uuringutest on välja tulnud (Kooskora jt 2005), et ettevõtete juhid kipuvad ära unustama lihtsa tõsiasja, et enam ei ole peamine väärtus seadmetes, masinates ja hoonetes, vaid hoopis ettevõttes töötavates inimestes, nende oskustes, teadmistes ja kogemustes, ettevõttes olemasolevas intellektuaalses ning sotsiaalses kapitalis.
 
Märksõnad:
¡ Töö keskkond, töötingimused
¡ Töötajatega arvestamine, neist hoolimine
¡ Toimiv infovahetus, sisekommunikatsioon
¡ Meeskonnatöö
¡ Töötajate hoiakud töö suhtes
¡ Konfliktid töökohal, töötaja lahkumine ettevõttest
V põhjus: elamisväärne keskkond
 
Majandustegevus pole käsitletav lahus elu- ja looduskeskkonnast.
Tootmine ja tarbimine olenevad peamiselt loodusressursside olemasolust. Loodusressursside hulk, mida on inimesel võimalik tarbida, on piiratud. Me elame piiratud ressurssidega maailmas, tarbime ja tekitame jäätmeid, kuid kuskil on piir, kust enam edasi minna ei saa.
Ettevõtte suhe keskkonnaga ja oma vastutuse tunnetamine keskkonna suhtes tähendab seda, et ettevõte mõistab, kuidas tema tegevus mõjutab ümbritsevat keskkonda, millised on tegevuse tagajärjed, kuidas kasutatakse ressursse ja võetakse vastutus tegevuse tulemuste eest.
 
Puhas ja tervislik elukeskkond on üks majanduslikest ja sotsiaalsetest hüvedest. Puhas õhk, ilus maastik, joogikõlbulik vesi, madal müratase, jne. need on kõik väärtused, mida igaüks meist heameelega tarbib. Need on hüved, mida me tahame tarbida, ning mille olemasolu peaksime säästliku arengu põhimõtteid arvestades tagama ka tulevastele põlvedele. Küsimused, kas ma soovin, et minu laps(ed) / lapselaps(ed) elaksid sellises keskkonnas, mis on saastatud ja kus praktiliselt puudub elusloodus, aitavad inimestel mõista probleemi olemust.
 
Märksõnad:
·         Ettevõtte suhe keskkonnaga
·         Vastutuse tunnetamine keskkonna suhtes
·         Puhas ja tervislik elukeskkond
·         Hoolimine elukeskkonnast
·         Tarbijakoolitus
·         Keskkonnasõbralikud märgid
·         Keskkonna väärtustamine ja sellest hoolimine
·         Näited loodussõbralikest ja edukatest firmadest
 
 
VI põhjus: omanike positiivne suhtumine
Peale investeeringute tõhususe ja kaitstuse huvitab omanikke eelkõige ettevõtte maine
Meie 2004.a. uuringutest (Kooskora 2004, Kooskora jt 2005) on ilmnenud, et Eesti ettevõtete omanikud peavad olulisimaks avalikku arvamust, meediat ja ettevõtte mainet. Vastutustundlik käitumine ja tegevus aitab oluliselt parandada organisatsiooni mainet talle oluliste huvigruppide silmis.
Ettevõtte juhti peetakse oluliseks tonaalsuse andjaks tervele organisatsioonile, juhi suhtumine, tema tegevus, otsused, nende läbipaistvus mõjutab oluliselt kogu ettevõtte tegevust, selle mainet ja usaldusväärsust. Ettevõtte juht on vastutav omanike ees ja seda mitte ainult rahaliselt, kasumi suuruse alusel, vaid ka selles suhtes, milline on ettevõtte maine. 
Juhtide küsitav ja ebaeetiline käitumine, tegevus mõjutab ettevõtte mainet ja võib vähendada selle väärtust nii olemasolevate aktsionäride kui võimalike tulevikuinvestorite silmis.
 
VII põhjus: usaldusväärsed partnerid
Järjest olulisemaks saab ettevõtetele usaldusväärseks partneriks olemine ja usaldusväärsete partnerite olemasolu.
Tugev konkurents, globaliseerumine, rahvusvahelistumine ja suurte rahvusvaheliste võrgustike teke on muutnud koostöö ning head ja usaldusväärsed partnerid edukaks ja jätkusuutliku tegevuse oluliseks eelduseks. 
Hill & Knowlton’i „Korporatsioonide maine vaatlus” (Corporate Reputation Watch 2004).
näitab, et idee sotsiaalselt vastutustundlikust tegevusest on muutunud väga oluliseks, selle uuringu kohaselt on uuritud ettevõtete seas peaaegu 8 ettevõtet 10st olnud tegevad selles vallas viimase kahe aasta jooksul ning vaid 1 ettevõte 10st ei pea seda oluliseks tegevusefookuseks enda tööstusharus. Ligikaudu 300 ettevõtet on juba koostanud vastutustundliku ettevõtluse raporteid.
Märksõnad:
  • Partnerid
  • Koostöö
  • Vastutustundlik tegevus
  • Usaldusväärsus
 
VIII põhjus: eetilisem riik
Inimesed moodustavad ühiskonna ja eetilist ühiskonda saavad luua vaid eetilised inimesed.
Eetika on oluline kõigi inimtegevuste osa, muutudes pidevalt järjest tähtsamaks. Eetika saab alguse üksikisikust, kes teeb iga päev moraalselt olulisi valikuid ja otsuseid, tehes neid paremini või halvemini vastavalt oma väärtustele, teadmistele, oskustele ja tõekspidamistele. Eetilised inimesed moodustavad eetilise ühiskonna. Teadmised, oskused ja arusaamine eetikast avalduvad inimese igapäevaste otsuste ja tegevuste kaudu, eriti aga selle kaudu, kuidas ta käitub konflikti olukorras, kuidas ta tuleb toime probleemide lahendamise ja konfliktide juhtimisega. Tihti ei mõjuta inimese, eriti ettevõtte juhi tegu ja otsus mitte ainult teda ennast ja tema lähedasi, vaid ka kogu ettevõtet ja vahel isegi  tervet ühiskonda. Eetiline käitumine ja vastutustundlik tegevus on kriitiliseks võtmeks jätkusuutlikule ja elukestvale tegevusele.
Louis Pojman (2004) on toonud välja, et moraal hoiab ühiskonda kokku kukkumast ja on oluline selleks, et:
n        Leevendada / vähendada inimeste kannatusi
n        Aidata kaasa inimsuse arengule / õitsengule
n        Lahendada konflikte õigluse huvides ja korra alusel
n        Määratleda kiitus ja halvakspanu, tasu ja karistus ja süü
 
EBSis 2000.a. läbiviidud uuringu käigus analüüsiti 169 artiklit (Suits 2000), mis ilmusid Eesti erinevates väljaannetes ajavahemikus juuni 2000 kuni september 2000. Uurimustöö tulemusena selgusid eetilistel kaalutlustel põhikonfliktid Eesti ärikeskkonnas:
•        Sotsiaalsete kohustuste vältimine. Nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil eiratakse ametist tulenevaid sotsiaalseid kohustusi teiste ühiskonna liikmete ees.
•        Ametiseisundi kuritarvitamine, altkäemaksud ja korruptsioon.
• Maksude maksmisest kõrvalehiilimine, tahtlikud pankrotid ning maksuvabade firmade kasutamine
•        Tarbijaõiguste rikkumine, s.h. ebapiisav informeerimine, ekslik reklaam jne.
•        Seadusandluse puudulikkus.
 
Märksõnad:
  • Eetika ja moraal ühiskonnas
  • Konfliktid Eesti ärikeskkonnas
  • Seadusandlus, reeglite kehtestamine
  • Ettevõtjate, ettevõtete mõju ühiskonnas
  • Ettevõtjate suhtumine riiki
  • Korruptsioon
 
IX põhjus: ühiselt suudame rohkem
Tänapäeval on järjest olulisemaks muutunud koostöö, head partnerid ja ühine tegevus.
Nagu organisatsioonides suudavad edukad meeskonnad saavutada palju enam kui inimesed üksikult, nii on terve riigi ja ettevõtete jätkusuutliku ja eduka toimetuleku võimalused palju suuremad, kui inimesed ja ettevõtted suudavad tegutseda üheskoos, ühise eesmärgi nimel. Sünergia aitab saavutada positiivseid ja vahel ka esmapilgul saavutamatuid tulemusi, üheskoos on inimesed tugev jõud, mis aitab ellu viia olulisi asju ja liikuda edasi ühise eesmärgi nimel.
 
Märksõnad:
  • Ühine tegutsemine
  • Vastutustunde propageerimine
  • Eetilise käitumise tunnustamine
  • Inimeste kaasamine
  • Meedia kaasamine
  • Suhtumise muutmine
Selleks, et tegevus oleks tulemuslikum, on vaja tegutseda ühiselt, leida võimalused oma tegevuse propageerimiseks ja üha suuremale arvule inimestele tutvustamiseks. Mida rohkem inimesi on tegevusse kaasatud, seda suuremad on võimalused midagi olulist korda saata ja selle tegevuse tähtsust suurendada.
Eetiline ja vastutustundlik käitumine ja tegevus on nii olulised meie kõigi paremaks toimetulekuks tulevikus, jätkusuutliku ja elukestva eduka tegevuse tagamiseks. Seetõttu on tähtis, et inimesed ja organisatsioonid, kes peavad seda oluliseks, moodustaksid ühisrinde ja tegutseksid koos ühise eesmärgi nimel.
Oluline on ka meedia kaasamine selleks, et eetilist ja vastutustundlikku tegevust propageerida, kajastada ja mõjutada ning kujundada  ühiskonna arvamust eetika ja oma tegevuse eest vastutuse võtmise suhtes. Eetilised inimesed loovad eetilise ühiskonna ja selleks, et meie elukeskkond muutuks turvalisemaks ja kvaliteetsemaks on vaja, et järjest kasvav arv inimesi peaks eetilisi printsiipe oma tegevuses oluliseks ning mõtleks eetikale juba enne kui midagi halba on juhtunud.
Eetiline ja vastutustundlik tegevus ei ole kulu, ei ole ka kellegi poolt peale pandud ebameeldiv kohustus, vaid on investeering tulevikku, edukasse toimetulekusse, arenevasse ja elukestvasse tegevusse, paremasse elukeskkonda ja elukvaliteeti.
 
MARI KOOSKORA, EBS, JYU
         

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »