eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida

01.11.2006 // Harri Moora, Säästva Eesti Instituut, programmijuht

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida

autor: Harri Moora, Säästva Eesti Instituut, programmijuht

Standardiseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid (nt ISO 14001, EMAS) nõuavad, et ettevõte püstitab endale mõõdetavad eesmärgid ja ülesanded ning hindab nende taustal oma tegevuse tulemuslikkust. Selleks peab organisatsioon sisse seadma protseduurid keskkonnale olulist mõju avaldavate toimingute võtmenäitajate korrapäraseks seireks ja mõõtmiseks. Standardi ISO 14001 uue nõudena peavad ettevõtted perioodiliselt hindama vastavust ka oma tegevustele, teenustele ja toodetele kohaldatavate õigusaktide nõuetele.

Samas võib täheldada, et standardiseeritud juhtimissüsteeme rakendanud ettevõtetel on Eestis tihtilugu raskusi just püstitatud eesmärkide ja ülesannete ning oma tegevuste ja toimingute vastavuse ja tulemuslikkuse hindamissüsteemi väljatöötamisega. Tundub, et keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel läheb tavaliselt kogu aur protseduuride ja juhendite ning muude dokumentide vormistamisele. Kui asi jõuab ettevõtte edukuse mõõtmise ja hindamise ning organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte kajastavate näitajate - keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaatorite valikuni, on rakendajate jaks tavaliselt otsas. See on ka üks põhjuseid, miks standardiseeritud juhtimissüsteemide toimivana hoidmine kipub muutuma bürokraatlikuks ja ressursse nõudvaks tegevuseks, mis ettevõtte seisukohast ei paista kasu toovat.

Hästi läbimõeldud keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamise (KTH) süsteem on keskkonnajuhtimissüsteemi eduka toimimise alus. Nii nagu hea finantsjuhtimise tagab hästi toimiv raamatupidamissüsteem ja süsteemne majandusmõõdikute seiramine, nii on ka keskkonnajuhtimissüsteemi aluseks hästi toimiv keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamissüsteem. KTH on osa ettevõtte (keskkonna)juhtimissüsteemist, mis aitab ettevõtte juhtkonnal saada selget pilti oma tegevusest ja hinnata selle edukust mis omakorda aitab võtta vastu vajalikke otsuseid. Samas tuleb rõhutada, et KTH-d võib vaadelda ka kui iseseisvat keskkonnajuhtimismeetodit. KTH võib olla abiks üksikute keskkonnaprojektide ja -tegevuste tulemuslikkuse, näiteks puhastus- või tootmisseadmete kasutamise ning jäätmete sortimissüsteemi hindamisel.

Peale selle on selgetel ja arusaadavatel tulemusindikaatoritel põhinev hindamissüsteem aluseks ka huvirühmadega suhtlemisel. Ainuüksi hea tahte ilmutamisest ei piisa. Kui organisatsioonil puudub oma tegevuse hindamise ja mõõtmise ning selle tulemuslikkusest huvirühmadele teavitamise süsteem, ei pruugi seda tahet keegi märgata. Ilma süsteemse KTH metodoloogiata ja selgete tulemuslikkuse indikaatoriteta, pole üldjuhul võimalik koostada ka välistele huvirühmadele mõeldud keskkonnaaruannet.

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamiseks ja mõõtmiseks on mitmeid viise ja võimalusi. Ökokaardistamine, keskkonnabilanss, keskkonnaaspektide olulisuse hindamine, keskkonnakulude arvestus, ökoefektiivsuse hindamine, ökopunktisüsteem, ökohindamine, keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeks - need on vaid mõned paljudest vahenditest, mida ettevõtted võivad kasutada oma keskkonnaalase tegevuse (tegevuste, teenuste ja toodete) tulemuslikkuse hindamiseks. KTH meetoditeks võib lugeda ka näiteks selliseid tüüpilisi keskkonnajuhtimisvahendeid nagu keskkonnaaudit ja keskkonnamõju hindamine.

Ettevõttele sobivaima KTH meetodi valimiseks peab kõigepealt olema selge, millised on ettevõtte eesmärgid ning mida soovitakse saavutada. Iga eesmärgi saavutamiseks on omad KTH meetodid.

Teiseks tuleb silmas pidada, et alustada tuleks lihtsamatest meetoditest ning neid sammhaaval arendada. KTH meetodite kasutamine sõltub ka ettevõttes toimiva (keskkonna)juhtimissüsteemi tasemest, olemasolevast teabest jms.

Juhul kui eesmärk on saada esialgne ülevaade oma keskkonnaprobleemidest ja neid esmalt hinnata, oleks sobilikum alustada lihtsamatest vahenditest (eelkõige väikeettevõttes). Kui eesmärk on juhtimissüsteem sertifitseerida ja seda arendada, siis tasub mõelda keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaatoritel ja sisend-väljundanalüüsil põhinevate hindamismeetodite rakendamisele.

KTH meetodite rakendamise võiks jagada kolme etappi.

Ettevalmistuse ehk esmase hindamise etapil kogutakse keskkonnaalast teavet. Esialgse teabe põhjal määratletakse ettevõtte tegevusest (vajaduse korral ka teenustest ja toodetest) tulenevad keskkonnaaspektid (probleemvaldkonnad, heitmed, jäätmed, võimalikud riskid jms) ning hinnatakse väga üldiselt ka nendest tulenevaid keskkonnamõjusid. Selleks kasutatakse lihtsaid KTH vahendeid (nt ökokaardistamine, keskkonnaaspektide määratlemine), mida ettevõtted on suutelised ka oma jõududega kasutama.

Sellele järgneb analüüsietapp, mil jätkatakse teabe kogumist ning seda analüüsitakse juba täpsemalt. Sel etapil töötatakse tavaliselt välja ettevõtte keskkonnategevust iseloomustavad indikaatorid ning analüüsitakse ja hinnatakse olulisemaid materjali- ja energiavoogusid (sisendeid ja väljundeid). Analüüsietapil kasutatakse enamasti klassikalist KTH meetodit, mida on kirjeldatud ISO 14031 standardis. ISO 14031 näol ei ole tegu standardiga, mis esitab nõuded juhtimissüsteemile ja mida saab sertifitseerida. Nimetatud standard annab juhised keskkonnategevuse indikaatorite väljatöötamiseks ja nende alusel keskkonnategevuse hindamiseks. Peale keskkonnaindikaatorite ja nende näidete esitlemisele, annab standard ülevaate ka KTH etapiviisilist ellu rakendamisest.

Paljud ettevõtted kasutavad oma keskkonnategevuse hindamiseks osalist või täielikku keskkonnabilanssi või keskkonnakulude arvestust. Lisaks võib kasutatava meetodina vaadelda ka indikaatoritel põhinevat ökoefektiivsuse hindamist, kuigi samas on tegu pigem vahendiga, mida kasutavad edasijõudnud ettevõtted, kelle keskkonnategevus ja juhtimissüsteem on juba piisavalt kõrgel tasemel.

Kui ettevõtte keskkonnategevuse hindamine on saavutanud juba piisava taseme, võib tekkida vajadus hinnata oma tegevust, teenuseid või tooteid teatud spetsiifilises kontekstis. Selleks võib kasutada mitmeid sünteesivaid KTH meetodeid, mis lasevad välja arvutada keskkonnategevuse tulemuslikkuse indekseid ja teisendada need keskkonnamõjudeks. Seda KTH edasiarenduse etappi võib nimetada ka hindamisetapiks, kuna nimetatud vahendid keskenduvad eelkõige keskkonnategevuse hindamisele ja võrdlemisele. Samas sisaldavad ka eelnevatel etappidel rakendatavad lihtsamad KTH meetodid suuremal või vähemal määral hindamiselementi. Kui ettevõte on saavutanud oma keskkonnategevuses juba arvestatava taseme ning kogunud piisavalt teavet, siis tekib tavaliselt vajadus võrrelda oma tegevust teiste sarnaste ettevõtete tegevusega. Seega võib tekkida vajadus kasutada mitmeid KTH võrdlusmeetodeid (nt erinevaid hierarhilisi meetodeid ja võrdlusanalüüsi). Suurema osa KTH võrdlusmeetodite kasutamine eeldab aga tavaliselt väliste ekspertide poolt välja töötatud ühtse võrdlussüsteemi ja infobaasi olemasolu. Seetõttu on nende meetodite kasutamine piiratud.

 

KTH meetodite kombineeritud mudel

 

Säästva Eesti Instituudi poolt läbiviidud projekti BALTEMA ühe tulemusena ilmus 2005. aasta lõpus trükist Keskkonnategevuse tulemuslikkuse käsiraamat”. Käsiraamatu eesmärk on anda ülevaade KTH kui keskkonnajuhtimisvahendi olemusest ning erinevatest meetoditest, mida erineva suurusega ettevõtted ja organisatsioonid võivad kasutada. Antakse juhiseid eespool mainitud KTH meetodite valikuks ja kasutamiseks. Pikemalt peatutakse standardis ISO 14031 kirjeldatud KTH meetodil ning keskkonnaindikaatorite valiku põhimõtetel. Tutvustatud on ka KTH meetodeid rakendanud ettevõtteid.

Peale ettevõtete pakub käsiraamat vajalikku informatsiooni ka keskkonnaametnikele, keskkonnaaudiitoritele ja -konsultantidele ning üliõpilastele.

Käsiraamatud on võimalik soetada Säästva Eesti Instituudist (www.seit.ee) või Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonist (www.ekja.ee).

 

              

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »