eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima

01.11.2006 // www.greengate.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima

autor: www.greengate.ee

Tulevikku vaatav Marek Strandberg visandas Põlva ökomessil tahvlile nägemuse sellest, kuidas inimesed saaksid ökokodudes elades kaasa aidata rohelise Eesti püsimisele, kirjutab Postimees.

Ta sirgeldab ekraanile pliiatsiga pidevalt märksõnu, numbreid ja tegelasi juurde. Või tõmbab maha. Vilunud karikaturistikäega.

Strandberg sirgeldab Põlva kultuurikeskuses esimesel ökofestivalil «Rohelisem elu» pilti sootuks uuest Eestist.

Praegu jõuab põlevkivist saadud energiast elektripirni 14 protsenti ja teist samapalju kaob liinides,» räägib ta. «Üheksa miljardi krooni eest kütame me Narva veehoidla vett ja õhku. Meil on ühine rahvuslik huviala–õhu kütmine.»

Et sellest suurejoonelisest raiskamisest loobuda, eesti rahvas jälle kasvama panna ning looduse kurnamisest loobuda, peaks käima lükkama hiiglasliku kodukava.

«Ahvatleme inimesi ehitama kodusid, mis on suutelised vastu võtma maksimaalselt päikeseenergiat ja kasutama seda hoonete kütteks,» räägib ta.

Kodusid, mis sisaldavad mikrojõujaamu – jaama kütus on puit, gaas, veel parem kui Eestis toodetud sünteetiline gaas. Seda maagaasiga sarnase kütteväärtusega gaasi saab toota biomassist, puidu- või põllumajandusjäätmetest. Jõujaam toodaks nii elektrit kui soojust.

Esmalt ei pääse siiski ka põlevkivist. Kuid… «Eesti majanduskasvust moodustab praegu ainult 3,4 protsenti põlevkivienergiasektor,» osutab Strandberg. «Eesti keskkonnamõjust on põlevkivitööstuse osa 95 protsenti. Majanduslikult väike sektor tekitab tohutult terviseprobleeme, sotsiaalseid probleeme.»

Strandbergi ökomajad peaksid kulutama umbes 50 kilovatt-tundi energiat ruutmeetri kohta aastas. Maja olgu ehitatud loodussäästlikest materjalidest. Kui maja on valmis, peavad elanikud tõestama, et suudavad maja viis aastat loodussäästlike reeglite järgi hallata.

Kui pere on viis aastat niimoodi loodust säästes elanud, maksab riik neile iga elaniku kohta kinni sellest kodust 20 ruutmeetrit.

Nii käiks elu Strandbergi plaani järgi. Viie aasta pärast 20 ruudu eest 300 000 krooni peo peale.

Siit tuleb idee suurim iva. «Loomulikult ei taha kaks noort oma sajaruutmeetrisest majast vaid osa eest riigilt raha saada. Et rohkem raha saada, tuleb lapsi teha. Kui teha viie aastaga kolm last, saaks raha juba saja ruudu eest.»

Teine variant on ka – noor pere võtab enda juurde elama vanemad või vanavanemad. Ka see säästab loodust, kui elada üheskoos ökomajas.

Strandbergi visiooni järgi võiks järgneva 20 aastaga selliseid ökokodusid Eestisse ehitada 150 000.

See maksaks tema arvutuste järgi 300–450 miljardit krooni. «Tühine summa, kui arvestada, et see kava muudab terve põlvkonna käitumist ning selle perioodi Eesti riigieelarvete summa võib olla 5–7 triljonit krooni.»

Raha tuleks majandusbuumist, sest ökokodude ehitamine, ökomaterjalide tootmine tooks riigile nii palju eelarve ülejääki, et ei jäägi muud üle kui need ökoelanikele laiali jagada.

Strandberg lisab, et idee pole mõeldud vaid eramajadele ning mitte ainult uute majade ehitamiseks.

Ka vanu maju saab loodussäästlikuks remontida. Vana Lasnamäe paneelmaja saab soojustada, panna katusele päikesepatarei ja keldrisse iseseisva jõujaama. «Kuigi paljud Lasnamäe majad on tehniliselt sellises seisus, et neist pole enam asja.»

Inimesed saavad vana kortermaja ökomajaks ümber ehitades end aastakümneteks võetud laenu orjusest vabaks osta, sest riigilt saadud rahaga võib laenu tagasi maksta.

Kui Strandberg Põlva ökomessil oma sõnumi ette kandis, tõstsid kohalikud lärmi – mis meie metsikust loodusest siis saab, kui kõik linnadest välja ökomajadesse kolivad?!

«Ega nad siia põldu pidama ei tule,» rahustas Strandberg.


    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »