eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

EL ja ettevõtja keskkonnakohustused

01.11.2006 // http://www.emieco.ee/

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

EL ja ettevõtja keskkonnakohustused

autor: www.emieco.ee

Kui Eesti on Euroopa Liidu liige, kas siis keskkonnanõuded lähevad karmimaks?

Kui Eesti on Euroopa Liidu liige, siis suure tõenäosusega keskkonnanõuded liikmeks olemisest oluliselt karmimaks ei lähe. Küll aga vaadatakse nõuded perioodiliselt läbi ja vajadusel neid karmistatakse (samas ei ole välistatud ka leevendamine).
 
Põhjused, miks keskkonnanõuded oluliselt ei karmistu, on võib välja tuua kaks:
 
Eesti keskkonnakaitse õigusaktide väljatöötamisel on hakatud lähtuma Euroopa Liidu nõuetest juba 1990’ndate keskelt, kui hakati mõtlema liitumisele. Käesolevaks hetkeks on liitumisläbirääkimised lõpetatud, s.t. oleme saanud kutse liitumiseks. See tähendab, et meie seadusandlus on vajalikul tasemel või selleni kergesti viidav.
Veekeskkonna kaitsenõuded, s.h. nõuded heitvete ärajuhtimisele on Eestis karmimad kui Euroopa Liidus. Kuna Läänemeri on looduslikult sisemeri, on ta reostustundlik ja tema kaitsmiseks on Läänemere äärsed riigid liitunud Helsingi Konventsiooniga (HELCOM).
 
Tõenäoliselt karmistub järelvalve keskkonnanõuete täitmise üle.
 
 
Üldisi tegevusvaldkondade piiranguid – piiratakse teatud liiki tootmistegevust –  teada ei ole. Siiski peab teadma, et teatud tegevustele on juba kehtestatud väga ranged keskkonnanõuded, mis teevad need väga kulukaks. Näiteks jäätmete põletamine: 2000. aastal võeti vastu Jäätmepõletusdirektiiv (2000/76/EC), mille nõuetest põletusjaamade töö ja heitmete puhastamise osas võib eeldada, et erainitsiatiivil olmejäätmete põletustehase rajamine Eestisse on ebatõenäoline.
 
Rakendatud on piiranguid teatud kemikaalide kasutamisele. Eestis on vastu võetud keelatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaalide nimistu (kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega 5.01.99 nr. 6; RT I 1999, 5, 70), samuti piirangud elanikkonnale ja loodusele ohtlike kemikaalide käitlemiseks (kinnitatud sotsiaalministri määrusega 2.11.2000 nr. 72; RTL 2000, 116, 1825). Näiteks on keelatud 1. juulist 2001 asbestikiude sisaldavate uute toodete kasutamine ja müük.
 
Ülevaate Euroopa Liidus keskkonnapoliitikast, normatiividest ja piirangutest saab Euroopa Keskkonnaagentuuri (European Environmental Agency, EEA) koduleheküljelt: http://www.eea.eu.int/.
 
Loe lisa:
European Environmental Agency http://www.eea.eu.int/.
 
 
 
Kõik tooted põhjustavad keskkonna degradeerumist mingil viisil, kas siis tootmisel, kasutusel või kasutuselt eemaldamisel. Integreeritud toote poliitika (Integrated Product Policy, IPP) vaatleb toote olelustsükli kõiki faase, et minimeerida toote keskkonnamõju elutsükli selles faasis, kus see on kõige efektiivsem. ITP pakub ühtset süsteemi toodete keskkonnasõbralikkuse tagamisel ning sellest klientide ja koostööpartnerit teavitamiseks.
 
Toote elutsükkel on sageli pikk ja keerukas. See katab kõik etapid alates loodusressursside kaevandamisest/kasutamisest, disaini, tootmise, turustamise, jaotuse, müügi ja kasutamise kuni toote lõpliku kasutusest kõrvaldamise jäätmetena. Samal ajal hõlmab see palju erinevaid huvigruppe, nagu disainerid, tootjad, turustajad, edasi- müüjad ja tarbijad. Integreeritud toote poliitika (ITP) püüab suunata kõiki huvigruppe vähendama toote keskkonnamõju.
 
Nii mitmete toodete ja huvigruppidega seotus teeb integreeritud tootepoliitika  keeruliseks. Integreeritud tootepoliitika hõlmab erinevaid vahendeid – nii vabatahtlikke (keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud,  ökomärgised ja toote disaini juhised)  kui kohustuslikke  (majandushoovad, ohtlike ainete kasutamise keelustamine, jmt.). Praegu töötatakse Euroopa Liidus välja ühtset dokumenti, mis aitaks leida õiget tasakaalu kõigi nende abinõude vahel, et tagada keskkonna võimalikult efektiivne kaitse.
 
Loe lisa:
 
 
 
Komplekses saastuse vältimise ja kontrolli direktiivi 91/61/EÜ (http://www.envir.ee/ippc/docs/ippc_direktiiv_eestikeelne.pdf) (Integrated Pollution Prevention and Control), mille kohaselt teatud valdkonnas ja tegevuste puhul on ettevõttel vaja kompleksluba. Kompleksluba vajavad siiski vaid suuremad ettevõtted ja nn ohtlikud ettevõtted, mille tegevusega kaasneb kõrgendatud keskkonnarisk. IPPC direktiiv on ülevõetud ka Eesti õiguskorda Saastuse komplekse vältimise ja kontrolli seadusega, mis jõustus 1. mail 2002. IPPC direktiivi üheks tähtsaks nõudeks on parima võimaliku tehnika kasutusele võtmine 31. oktoobriks 2007.
 
Parim võimalik tehnika (i. k. Best Available Technique, BAT) on käitise selline tegutsemisviis, mille juures tootmissüsteem kogu oma elutsükli vältel avaldab keskkonnale võimalikult vähest mõju.
 
Parim – tõhusaim viis kaitsta keskkonda kui tervikut.
Tehnika – käitises kasutatav tehnoloogia ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise ning käitamise, käitise tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viis.
Võimalik tehnika – käitajale mõislikul viisil kättesaadav nüüdisaegne tehnika, mille kasutamine on tema eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.
 
Määratlemaks parimat võimalikku tehnikat mingis valdkonnas on EL töötanud välja lähtedokumendid ja juhised (i. k. BREF), mis valdkonnapõhiselt määratlevad, millist tehnoloogiat peaks kasutada. Väljatöötatud BREFid on siin (http://eippcb.jrc.es/pages/FActivities.htm). Mõnede tegevusalade eestikeelsed kokkuvõtted on Eesti IPPC kodulehel (http://www.envir.ee/ippc/estonian/bat.htm).
 
Mõistagi toob see ettevõtetele kaasa suuri kulutusi ja investeeringuid uude tehnoloogiasse, kuid annab ka ettevõtetele võimluse tutvuda soovitustega tehnoloogia uuendamisel oma tööstusharus.
 
Loe lisa:
 
 
 
Euroopa Liit ei anna tööstusettevõtetele otsetoetusi, ka keskkonnakaitse-alaseid mitte. Kuid kui Eesti on Euroopa Liidu liige, hakkab riik saama nn. regionaaltoetusi (EL regionaalpoliitika üks sihte on toetada vaesemaid regioone, et luua neis vajalik majanduslik baas ja iseseisev majanduslik areng).
 
Regionaalabi raha on kasutatav kindlaksmääratud valdkondades ja tingimustel.
 
Ühtekuuluvusfondi kaudu antakse raha riikliku tähtsusega transpordiprojektidele ja keskkonnaprojektidele, mille maksumus on üle 80 miljoni krooni. Liitumisläbirääkimiste käigus saavutas Eesti õiguse kasutada Ühtekuuluvusfondi vahendeid ka Kirde-Eesti põlevkivi ja energeetikaga seotud keskkonnaprojektide rahastamiseks – põlevkivile anti samasugune eristaatus nagu kehtib Euroopa Liidus kivi- ja pruunsöele.
 
Struktuurifondide kaudu toetatakse ääremaade arengut, tööpuuduse vähendamist ning põllumajandust ja kalandust. Kasusaajate hulgas võivad olla ka ettevõtjad. Näiteks Regionaalarengu Fondi (ERDF) kaudu rahastatakse teadus- ja tööstusparkide rajamist. Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) kaudu antakse talunikele ja ühistutele investeeringutoetusi, samuti toetatakse põllumajandus-toodangut töötleva tööstuse investeeringuid ja turundust. Kalanduse Arendusrahast kaudu saab investeeringutoetusi kala- ja kalakasvatussaaduste töötlemiseks ja turustamiseks.
 
Toetuse saamiseks mingile projektile on alati vaja koostada taotlus. Rahastamise otsuse teeb Euroopa Komisjon. Kõikide projektide puhul on vajalik Eesti-poolne kaasrahastamine, mis sõltuvalt kasusaajast on 15–85%.
 
Kandidaatriikidele on alates 2000. aastast käivitatud ISPA programm transpordi- ja keskkonnaprojektidele, mida rahastatakse eelstruktuuri-vahenditest. Juba 1992. aastal loodi LIFE rahastamisprogramm, mille põhieesmärk on arendada ja rakendada Euroopa Liidu keskkonnapoliitikat rahalise abi andmise kaudu.
 
Keskkonnaprojekte rahastab ka Euroopa Investeerimispank (www.eib.org).
 
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) jagab vahendeid vastavalt Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seadusele (RT I 1999, 54, 583) loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. KIK väljastab keskkonnatoetusi tagastamatu abina rahvuslikust programmist ning vahendab omavalitsustele laene joogivee, reovee ning jäätmekäitluse korrastamiseks. KIK tegutseb ka ISPA keskkonna projektide rakendusagentuurina.
 
KIK-ist toetuse taotlemiseks vajalikud tingimised, kriteeriumid ja taotlusvormid leiab KIKi koduleheküljelt.
 
Põhjamaade Keskkonnaprojektide Rahastamise Korporatsioon (Nordic Environment Finance Corporation, NEFCO) pakub ettevõtjatele puhtama tootmise laenu, mille tingimused on väga soodsad, intress 3,5%. Projekti saab nimetada puhtama tootmise projektiks siis, kui majandusliku tasuvuse lisandub ka keskkonnakaitseline efekt. Projektide tasuvuse aeg peab jääma 3 aasta piiridesse.
 
Eestis vahendab NEFCO puhtama tootmise laene Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO, kus saab lisainformatsiooni laenutaotluste vormistamise kohta ja tingimuste kohta.
 
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pakub veel erinevaid ettevõtlus toetusi. Nii mõnestki EAS programmist on võimalik finantseerida ka keskkonnakorraldusega seotud tegevusi.
 
Loe lisa:
Euroopa Investeerimispank www.eib.org
Keskkonnainvesteeringute Keskus www.kik.ee
The Facility for Cleaner Production Instruments http://www.nefco.fi/pdf/cleaner_production.pdf
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus www.eas.ee, www.erda.ee
Arenguprogrammide Keskus EMI-ECO www.emieco.ee

                    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »