eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht)

14.04.2008 // Ulvar Käärt

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Keskkonnasõbralik elu saab alguse pisiasjadest. See ei tähenda mitte kõige igapäevaeluks vajalikuga – näiteks vee ja elektriga – koonerdamist, vaid nende tarbetust kulutamisest hoidumist, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ühtlasi tähendab see püüdlust tekitada oma eluviisiga võimalikult vähe jäätmeid ning kui vähegi võimalik, kõike taaskasutada.

Keskkonnasõbralikust eluviisist räägitakse viimasel ajal lausa nõrkemiseni. Tuleb tunnistada, et vanapaberit on enam-vähem kõik agaralt sortima hakanud. Selle koha pealt on eestlaste peades krõks ära käinud. Taara kogumispunkti viimisse suhtutakse ka juba kui millessegi suhteliselt enesestmõistetavasse. Samal ajal kuuleb ikka ja jälle kedagi ütlemas, et nii vaene ta nüüd ka pole, et hakkaks pandimärgiga taarat kuhugi vastuvõtupunkti viima. Kolisev taarakott õlal läbi Saku taarapunkti minnes saan minagi pidevalt kõõritavate pilkude osaliseks.

Praegu on kodudes saanud viimaseks moeröögatuseks olmejäätmete sortimine. Ikka heas usus, et kõik see ei lähe enam niisama ühes kõige muuga prügimäele, vaid leiab taaskasutamist. Mõnedel püüdlikel on kombeks vorstikiled ning keefiri- ja jogurtipakid ohtra veega puhtaks lodistada, mõtlemata samas, kui mitu liitrit väärtuslikku ja puhast joogivett selle rämpsu pesemiseks kulub.

Hoiad kokku, toru umbes

Omaette teema on veega säästlikult ümber käimine. Pesed hambaid, ajad habet – keera kraan vahepeal kinni. Nõusid pestes tuleks ka võimalikult vähese veega läbi ajada. Tõdemus, et päris nii ikka ei saa, tuleb siis, kui äravoolutorud lähevad vähesest veest umbe. Nende avamiseks tuleb aga torusse läigatada korralik ports mingit kanget mürkkemikaali. See jõuab lõ-puks loodusesse ning nii teeme keskkonnale tahtmatult hoopis karuteene.

Mõned entusiastid kannavad oma rohelise eluviisi kinnituseks uhkelt puuvillaseid riideid. Olen ka ise niisugustega kokku puutunud. Kuuldes, et puuvillast kangast tootes ei hoita kokku kemikaale ega muud saasta, venivad nende näod enamasti pikaks. Kui ostame Eesti kaupu, ei tunne sellest rõõmu üksnes kohalik majandus, vaid ka ümbritsev keskkond püsib puhas. Ise püüan seda põhimõtet alati järgida, kuid mõnikord olen lollilt alt läinud. Nimelt ostsin ükskord purgi marineeritud kurke, millel oli peal eestikeelne silt. Kodus purki lähemalt uurides aga avastasin, et siin purki villitud kurgid olid pärit hoopis Indiast. Kurgid maitsesid hästi, kuid mõttest, kuivõrd palju naftat nende Eestisse toimetamiseks tuli läbi tossutada, jäi halb mekk juurde.

Hiljuti avaldatud eestlaste keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused näitasid, et kolmandik rahvast oleks valmis keskkonnasõbralikumalt elama, kui selleks oleksid võimalused. See tõsiasi viitab ilmekalt, et riigil on selles vallas veel palju ära teha. Samal ajal peaksid ka inimesed ise initsiatiivi üles näitama. Piisab, kui järgida lihtsaid tõdesid: ära kuluta asjatult vett, kustuta tuli neis tubades, kus sa ei viibi, osta poest vaid seda, mida parasjagu vaja, sordi jäätmeid, kui vähegi võimalik, liigu jalgsi ja jalgrattaga või siis kasuta ühissõidukeid.

Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »