eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 12. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber

31.08.2007 // www.postimees.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Geoloogide arvates ähvardab Eestit maavarade nappus. Kõige sandimad on praegu lood killustikuga, samal ajal peaks killustikupuudust õige varsti leevendama raugev ehitusbuum ja uute maardlate kasutuselevõtt.

Eesti põhiseaduse järgi kuuluvad loodusvarad ja -ressursid riigi kodanikele. Asjatundjad väidavad aga, et meie ühine vara läheb tasapisi aina kallimaks ja võib peagi üldse otsa saada.

Eesti Geoloogide Seltsi presidendi Alvar Soesoo sõnul kummitab maapõuerikkuste ammendumine praegu kõige teravamalt killustikutootmist. Juba kaevavad paljud Harjumaa killustikukarjäärid oma viimaseid kopatäisi. «Mõelgem, mis saab siis, kui Tallinna–Tartu maantee renoveerimistöid alustatakse,» vihjab Soesoo, et õige pea võib probleem veel põletavamaks muutuda.

Turvas tagab sõltumatuse

Samas lisas ta, et killustikupuudust võib leevendada Maardu lähedale kavandatavad graniidikaevandused ning kindlasti ka ehitusbuumi raugemine.
Mõnevõrra rõõmsam on olukord põlevkivitööstuses. «Kuna Euroopa Liit ootab meilt 2016. aastaks vanade, ebaefektiivsete põlevkivikatelde sulgemist, pole põlevkivi otsasaamisest mõtet rääkida,» nendib Soesoo. Kui Eesti peaks seejärel aga otsustama, et kasutab põlevkivi sama palju kui praegu, lõpeksid teadaolevad varud 50–100 aasta pärast.

«Ma ei usu, et põlevkivimajandus on jätkusuutlik,» nendib Soesoo. Tema sõnul on mõistlik järgmistel kümnenditel mitmekesistada Eesti energiatootmist, kaasates eelkõige loodussõbralikke tootmisviise nagu tuule- ja hüdroenergia ning toota põlevkivist 20–30 protsenti vajaminevast elektrist.

Turvas, linnastuvatele eestlastele aina võõramaks jääv maavara, õigustab endiselt kaevandamist väärt väetise ning võimaliku energiaallikana. Turbatootjate liidu tegevdirektori Erki Niitlaani sõnul on turvas põlevkivi kõrval teine arvestatav energeetiline ressurss, mis tagab meile energeetilise sõltumatuse.

Kunagised Eesti alad Petserimaal ja Narva taga Soesoo hinnangul maavarade poolest rikas ei ole. «Need on muidugi väga ilusad kohad,» nendib ta. «Kuid ainus oluline kaotatud maardla – Irboška kipsimaardla – asub Petseris.»

Ohtlik ahnus

Maavarasid, mida Eestis praegu ei kasutata, ehkki võiks, on Soesoo hinnangul vähe. «Suurtes kogustes leidub meil ainult fosforiiti ja mustkilda,» seletab Soesoo. Maailmaturul ei ole fosforiidi järele erilist nõudlust, samuti teevad selle kaevandamise vaevaliseks kaasnevad keskkonnaohud.

«Märksa intrigeerivam on mustkillu ehk diktüoneema tulevikuväljavaated,» nendib Soesoo. Diktüoneema on süsimust kildkivim, milles leidub uraani, kuid ka kulda ja plaatina. Maailmaturul on uraani hind viimastel aastatel mitu korda kasvanud, mis võib tulevikus ärgitada ka siinseid maardlaid kasutama.

Eesti Looduskaitse Seltsi esimehe Juhan Telgmaa sõnul oleks kildkivimi kaevandamine Eestis praegusi kaevemeetodeid arvestades märkimisväärne looduskatastroof. «Diktüoneema kaevandamine eeldab lahtist kaevandamist, mis tähendab, et kogu Põhja-Eesti pööratakse pahupidi,» seletab Telgmaa.
Samuti on kivimis peituv uraan radioaktiivne ning inimestele ja loomadele ohtlik. «Kuid selge on see, et kui inimesed seda kaevandada tahavad, siis seda nad ka teevad, hoolimata kaasnevatest keskkonnaohtudest,» on Telgmaa murelik.

Arvamus

Valdur Lahtvee
riigikogu liige, Eestimaa Rohelised

Praegune suurim probleem kõigi maavarade kasutamisel Eestis on ikkagi kõikjal lokkav ebaefektiivsus. Näiteks põlevkivi kaevandades jääb laokile meeletu hulk killustikku ja paekivi, mida saaks teedeehituses kasutada.
Turvast välja freesides jäetakse põhjakihid kasutamata.
Tööstusettevõtted raiskavad meie maavarasid, sest see on neile odav lahendus. Riik peaks tõstma keskkonnamakse, mis sunniks tarbijaid ja tootjaid tõhusamalt ning säästlikumalt maavarasid kasutama. Sellisel juhul ei pea me rääkima, et maardlad ammenduvad või tuleb kiviaeg tagasi.

Ma usun, et see on juba lähituleviku küsimus, millal me majanduskasvu hetkeseisu jälgimise asemel keskendume pigem kõikvõimalike materjalide suuremale taaskasutamisele ning ka üldiselt senisest märksa säästlikumate eluvuiiside propageerimisele.
Eesti tähtsamatele maavaradele terendab erinev tulevik

Põlevkivi
Kauaks jätkub: geoloogide hinnangul 50–100 aastaks. Peamised kaevanduskohad Ida-Virumaal.
Miinused: kivimi põletamisel tekkivad lämmastikuühendid saastavad loodust.
Tulevik: loodetakse asendada tuule-, hüdro- või muu taastuvenergiaga.

Turvas
Kauaks jätkub: mõned asjatundjad peavad taastuvaks maavaraks. Peamised kaevanduskohad Pärnumaal.
Miinused: uute turbamaardlate loomisel hävitatavad sood on väga tähtsad puhta vee hoidlad, mille kadumisel väheneb joogivee hulk.
Tulevik: asjatundjate arvates loobutakse järgmistel kümnenditel turba kaevandamisest, sest sellele tekivad aseained.

Paekivimid
Kauaks jätkub: ligikaudu 250 aastaks. Peamised kaevanduskohad Tallinna ümbruses.
Miinused: karjäärid liiguvad aina lähemale asulatele, hävitades sobivaid elukohti ning looduskeskkonda.
• Tulevik: kaevandamist vähendatakse, samas võidakse kasutusele võtta Põhja-Eesti graniidimaardlad.
 

Norbert Kaareste, Postimees 31/08/2007
    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »