eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel

25.05.2007 // www.greengate.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Meri heidab juba mitmendat nädalat Pärnu lahe sogastest vetest kümnete kaupa hülgekorjuseid kaldale. Riikliku looduskaitsekeskuse meeskond koos eritehnikaga veedab väärtuslikke kevadisi töötunde lagunevate raibetega mässates, aga ei saa selgagi sirutada, kui rannad on taas repetavaid hülgeraipeid täis. Neljapäevaks oli lahe liivastelt rannaribadelt kokku korjatud üle 80 koolnud hülge. Palju neid veel roostikus ja rohustel randadel võib olla, või rannavees loksumas, ei oska keegi isegi arvata.

Mõni arvab, et tavaline värk, sest looduses ei ela ju keegi igavesti, mõni kardab merereostust ja mõni kahtlustab inimese kurja kätt. Vaatasin selle «saagi» eriteadlase pilguga üle ja mõned kahtlused tekkisid minulgi.

Esmane ettekujutus hülgeid laastavast katkust ei leia küll kinnitust – kõik surnud loomad on parimas nooruseas, mil tervis on tavaliselt tugev. Esindamata oli oluliselt tundlikum vanade hüljeste põlvkond. Nende organism on kurnatud pikast stressirohkest elust ja Läänemere keskkonna mürkidest, igasugused haigused peaks eakate seas kaasa tooma rohkem ohvreid.

Samuti ei anna elukate surmaaeg – aprillikuu – taudidele võimalusi levida, kuna keskkond on veel kevadiselt külm ja loomad mööda merd laiali. Pealegi ei ole Pärnu lahes ühtegi korralikku hülgelesilat, kuhu tänased sadakond surnut saanuks koguneda. Pärnu lahel on nad rohkem sööma pärast, ainukene koht Eesti rannikul, kus kala veel kõigile jätkuvat. Ja ei ole Saaremaa rannas, kus hallhülgeid ühe madaliku peale üle tuhande koguneb, nõrkenuid või surijaid märgata, laibamägedest rääkimata.

Jääb siis üle veel vaid inimese saatuslik sekkumine hülgeasjadesse. See tundub uskumatu, kuid palju loogilisem – nimelt esindavad rannalt leitud seda osa hüljestest, kes tavaliselt võrkudes ja mõrdades elu kaotab – kuni viie aastased hallhülged, mõni üksik viiger ka vahest.

Ja kaluritele on teada, et Pärnu lahel jääb lugematutesse püünistesse aastas kümneid hülgeid. Sellest lihtsalt ei räägita, pole teiste asi, kala niigi raske püüda.... On küll teiste asi. Kui peetaks kinni kokkuleppest, et püünisesse sattunud loomad-linnud lähevad kõik kirja ja tuuakse kenasti sadamassse, oleks ju võimalik jälgida, mis looduses toimub ja kohtades, kus seda teha saab, ka aidata vältida mere-elukate tahtmatut tapmist.
Kui hüljes või lind kogemata oma elu püünises kaotab, on see õnnetus, mille ohver võib rahvast teenida teaduses või miks mitte ka loodusliku taastuva toorainena – vanemad inimesed teavad kindlasti milline võlujõud on hülge rasvas.
Kui see väärt kraam aga tülikuse tõttu merre libistatakse on tulemuseks rannatäis ohtlikke jäätmeid ja looduskaitse raisatud tööaeg. Rääkimata probleemist, mis tekivad elukate edasise matmisega – kes võtaks oma õuele kümme tonni roiskuvat liha?

Nii peaks mehed, kes merel toimetavad, mõtlema ka nende peale, kes randa maha jäid, lugema veelgi tähelepanelikumalt oma maksukroone, mida looduskaitsetöötajad peavad raipematmise peale kulutama ja arutama selle üle, kas mõisa köit on mõtet järgi lohistada või ees lükata.
 
Mart Jüssi, bioloog, Roheline Värav 25.05.2007
    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »