eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof

22.05.2007 // Majandaja

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Hiinast ei saa maailma juhtiva majandusega riiki, sest seda ootab ees keskkonnakatastroof, mille tagajärgi tunneb kogu maailm. Nii ütles Hongkongi Hiina ülikooli majandusprofessor Leslie Young oma loengus Hiina ja Venemaa majandusest, mille ta pidas 3. aprillil Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, kirjutab Majandaja.

Oma loengus ütlesite, et Hiina loodust reostatakse praegu nii palju, et paratamatult viib see riigi ökoloogilisse kriisi. Kas see tähendab, et lääne ettevõtted võivad varsti lõpetada tootmise Hiinas, sest tootmiskulud osutuvad liialt suureks?
 
Mitte lähitulevikus. Praegu ei lisata Hiinas kõiki saastekulusid tootmiskuludele. Poliitiline surve majanduskasvu jätkumiseks on nii tugev, et saastekulude lisamine on ära keelatud hirmus, et see toob kaasa majanduslanguse.

Valitsus on saastekulude probleemist teadlik, kuid sellega tegelemist lükatakse pidevalt edasi. Praegu panustatakse vaid majanduskasvu jätkumisele. Seepärast tundub mulle, et samal kursil jätkates ootab meid keskkonna suhtes ees maailmalõpp.

Seega asub Euroopa ettevõtete tootmine veel vähemalt järgmise kümne aasta jooksul Hiinas, sest kulud on seal väiksemad?

Kümme aastat on arvatavasti ka viimane piir. Selle aja jooksul jõuab Hiina keskkond katastroofilisse seisu.

Te elate Hongkongis. Milline on inimeste suhtumine keskkonnamuutustesse?

Hongkongi elanike reaktsioon on väga omapärane. Nende suhtumine kinnitab eelöeldut. Inimesed on keskkonnakuludest teadlikud. Sellealane statistika on usaldusväärne. Meditsiiniteadlased ütlevad, et 1600 surmajuhtumit aastas võib Hongkongis panna keskkonna arvele. See on erakordselt kõrge näitaja. Kuid see pole veel piisavalt kõrge, et Hongkongi valitsus selles suhtes midagi ette võtaks.

Inimesed on teoreetiliselt saastekuludest teadlikud ja kursis sellega, et saastamine võib nende endi tervist tõsiselt ohustada, kuid igaüks mõtleb endiselt, et ega minuga midagi ei juhtu – nii nagu teie suunas sõitev auto ei tähenda tingimata seda, et see teile otsa sõidab ja te surete. Keegi ei tea, kas see sõidab teile otsa või mitte. Samal ajal on eelised, mida Hongkongil on pakkuda, niivõrd suured, et isegi näiteks mina elan ikka veel siin (Hongkongis – toim.) ja hingan saastatud õhku.

See on minu visioon: keskkonnakulud kasvavad, kuid see ei muuda midagi. Keegi ei muuda oma suhtumist. Poliitiline süsteem ei reageeri õigel ajal, et katastroofi ära hoida.

Rääkides Venemaast, mainisite, et endise kommunistliku Venemaa suurvõimu aluseks olid autokraatia ja religioon. Kas teie arvates seisab Putini autokraatlikul juhtimisel ees Venemaa kui suurvõimu uus tulemine?

Ma arvan, et autokraatia negatiivsed aspektid on veel liiga tugevalt inimeste mällu sööbinud ja seega on ebatõenäoline, et Venemaa pöördub tagasi stalinistliku diktatuurivalitsuse juurde. Arusaam demokraatiast kui parimast võimalikust valitsemisvormist on minu arvates üsna sügavale juurdunud. Kuid Venemaa puhul võime tõenäoliselt hakata rääkima «suunatud demokraatiast», mille korral inimestel ei ole poliitilise liidri valimisel just palju valikuvõimalusi, kuid nende poliitiline vabadus on siiski üsna suur. Mõningal määral on selline vabadus illusioon.

Kindlasti ei tähenda see poliitiliste jõudude reaalset omavahelist võistlemist. Venemaa näib olevat üle võtnud Mehhiko mudeli, kus pärast revolutsiooni on 80 aasta jooksul edukalt toiminud süsteem, mille järgi uue presidendi määrab ametisse eelmine president. Seega leiavad teatud määral aset küll poliitilised muutused, kuid poliitilised jõud omavahel ei võistle.

Millisena näete Venemaad kümne aasta pärast? Milline on selle koht maailmamajanduses?

Venemaa tulevik on juba ette valmis kirjutatud, kas pole nii. Riigi hiljutise edu aluseks on rikkalikud loodusvarad. See on muidugi üllatav arengusuund, et tõusvad naftahinnad tõstsid Venemaa jälle kord nii tugevale positsioonile.

Seega on väga tõenäoline, et Venemaa jätkab suhetes naabritega energiavarude poliitilise argumendina kasutamist?

Ühest küljest vaadatuna kindlasti. Kuid Venemaa on suurvõimu ajajärgust pärinud ka muid eeliseid. Selleks on peamiselt väga heal tasemel tehniline haridus. Venemaal on suurel hulgal väga võimekaid inimesi: andekaid teadlasi ja matemaatikuid. Ja just see on suur varandus. Ent praegu on tõsiseks probleemiks andekate inimeste lahkumine USAsse.

Kuidas oleks üldse võimalik sellist väljarännet takistada?

Vaagides olukorda Hiina riigi näitel, näeme, et hiinlased pöörduvad tagasi, sest tegelikult on arenemisvõimalused seal suuremad kui kuskil mujal maailmas. Haritud hiinlased naasevad oma kodumaale. Kui Venemaa looks vastavad tingimused, tuleksid ka venelased tagasi. Tegelikult ei taha ju keegi oma kodumaalt lahkuda.

Kuidas mõjutab Venemaa tulevik selle väikseid naabreid, näiteks Eestit? Kas Venemaa ambitsioonid kujutavad meile mingit ohtu?

Ma ei arva nii, sest need ajad on möödas. Venemaa ajalugu on tõestanud, et sõjaliseks suurvõimuks olemine on omamoodi
ajaraiskamine. Seda teed ei püüa enam keegi käia. Jaapanlased mõistsid, et nad on palju edukamad tugeva majandusriigina, mitte aga sõjalise jõuna.

Minu arvates on Venemaal olemas kõik eeldused tugeva majanduse väljaarendamiseks. Kõrgetasemeline haridus ja tugevad intellektuaalsed traditsioonid ühendatuna rikkalike loodusvarade ja suurepärase, Aasiat ja Euroopat siduva geopoliitiliseasendiga. Need on hinnalised ressursid, mis võivad Venemaast teha heaoluriigi.

Sellest johtuvalt oleks sõnum Eesti ettevõtjatele järgmine: tehke venelastega nii palju äri kui võimalik, kuna Venemaa majandus tõuseb õitsvale järjele...

Kindlasti. Arvestades Eesti suurepärast asendit Venemaa ja ülejäänud Euroopa vahel, on see väga hea võimalus. Lausa suurepärane võimalus. Siin viibitud 12 tunni põhjal (professor Young saabus Eestisse päev enne intervjuud – toim.) võin öelda, et Eesti areng on jalustrabav. Eesti on mulle jätnud väga sügava mulje. Nagu ma juba märkisin, näen ma siin ilmseid õitsengu märke. Just eriti inimeste eluolus.

Viimastel aastatel on Eesti majandus väga kiiresti kasvanud, mis on aga kaasa toonud mitmeid probleeme, nagu näiteks inflatsiooni. Kuna Eestis on kasutusel valuutakomitee süsteem, investeerivad Skandinaavia pangad suurel määral Eesti majandusse ja tagavad seega kasvu jätkumise. Valitsus peab inflatsiooniga võitlema, kuid samas ei taheta majanduskasvu aeglustada. Mida tuleks inflatsiooni vähendamiseks teha?

Võttes arvesse seda, et me ei soovi majanduskasvu langemist. Minu arvates on Eestil aeg valuutakomitee süsteemist lahti
öelda. Selle süsteemi kasutamine põhineb vahetuskursi usaldusväärsusel ja rahanduspoliitikal. Kuid on ilmne, et Eesti majandus on küps ega pea oma usaldusväärsust enam tõestama. Eesti valitsus ja ühiskond on juba piisavalt usaldusväärsed. Teadmata küll suuremat Eesti majandusest, ütleb minu vaist, et teil tuleks valuutakomitee süsteemist loobuda, et ise kapitalivoogusid ja intressimäärasid kontrollida. See oleks tark samm.

Meie uus valitsus lubas nelja aasta jooksul vähendada tulumaksu nelja protsendi võrra. Kuid samal ajal peab valitsus võitlema inflatsiooniga. Kas teie arvates on võimalik neid kahte asja korraga teha?

Kas Eesti riigi eelarve on defitsiidis?

Ei. Eelarve on ülejäägis.

Ma arvan küll, et on võimalik. Lihtsaim samm, mis näib küll käivat vastu majandusdogmadele, oleks poliitiliste vahenditega piirata kapitalivoogu Eestisse. Just kapitalivoog põhjustab varade inflatsiooni. Tuleb leida viise kapitali sissevoolu vähendamiseks. Selleks võiks kehtestada – ma peaks selle muidugi enne hoolega läbi mõtlema – näiteks kapitalivoo pealt makstava maksu. Ühe-kaheprotsendiline maks annaks Skandinaavia pankadele märku lõpetada kapitalipaigutused Eesti majandusse.

Võttes arvesse Eesti majandusprobleeme, ei tuleks nende lahendamisel olla kinni konventsionaalsetes vahendites. See oleks hoopis teine asi, kui Eesti majandus oleks suur ja avatud, nagu Saksamaal või USA-l. Kuid väike ja avatud majandusruum on väga haavatav. Seega ärge hoidke kinni kivistunud arusaamadest, isegi kui need on teid siiani hästi teeninud. Inflatsioon toob kaasa vaid probleeme.
 
Artur Jugaste, Majandaja 22.05.2007
    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »