eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Mis on sinu kohvitassis?

14.05.2007 // www.epl.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Eesti toiduainetöötlejad on Venemaa ühepoolse tegevuse tõttu sunnitud tootmist kokku tõmbama. See on ebameeldiv olukord Eesti ettevõtjatele, kuid olukorda leevendab teadmine, et varem või hiljem ummikseis lõppeb, kirjutab Eesti Päevaleht.

Aafrika kohvitootjatele ja töötlejatele mõeldes on olukord teatud määral sarnane – kvaliteetne toodang ja nõudlus selle järele on olemas, kuid hind, mida mõjukad suurkokkuostjad pakuvad, on karjuvalt ebaõiglane. Erinevus Eesti tootjatest seisneb selles, et kvaliteetse kohvi väiketootmise omahinnale lähedast kokkuostuhinda on äärmiselt raske muuta ilma tarbijate abita. Ebaõiglase hinna mõrut maitset tunneb kohvi väiketootja juba pikka aega. Kas kõik on ikka nii lootusetu, kas Eesti kohvisõber saab siin midagi muuta?

Miljardiäri kurb pahupool

Võrdlus läänemaailma turule jõudvast Aafrika kohvist ja Venemaa toiduaineturust on ärilisest vaatenurgast meelevaldne, sest tegemist on väga erinevate toodete ja turgudega. Seos on pigem maailmavaateline. Seosed tekivad sedakaudu, kui Venemaa, tunnetades oma turu võimu, kehtestab turul kauplejatele ühepoolselt ja tugevama õigust kasutades oma reeglid, mis on osa turuosaliste suhtes ilmselgelt ebaõiglased. Kedagi otseselt eemale ei tõrjuta, kuid oma kauba suudavad rahaks teha vaid soosikud. Siit paralleel samasugusest mõttemaailmast - rahvusvahelised kohvifirmad valitsevad läänemaailma supermarketite 80 miljardi dollari väärtuselist kohvitööstust, tehes kohvist nafta järel maailma kõige väärtuslikuma kaubaartikli. Ajal, mil me maksame tassi caffè latte ja cappuccino eest üle 20 krooni, saavad kohvitalunikud oma toodangu hinda, mis sunnib neid pankroti äärel virelema. Kusagil mujal maailmas ei ole see paradoks nii terav kui kohvi sünnimaal Etioopias.

Õiglus on kulukas

Nelja aasta eest tegid Eesti Roheline Liikumine, Eesti Euroopa Liikumine ja Eestimaa Looduse Fond esimese katse tuua meie turule Kilimanjaro jalamil tegutseva kohviühistu õiglaselt toodetud kohvi, kelle toodangut oli juba mitu aastat Soomes edukalt müüdud. Müügihitti sellest ei kujunenud. 50 kg kohvi jõid ära ERL-i iga-aastasel rattamatkal osalejad ja poolkohustuslikus korras maaletoojad ise. Sel nädalal hakkab Eesti Roheline Liikumine ametlikult Eestis välja andma Õiglase Kaubanduse tootemärki.

Tähtis pole aga märk iseenesest, vaid see, et nüüdsest saan mina, mu sõbrad ja kõik Eesti tarbijad teha teadliku valiku. Kas osta kohvi, mille ümbrise sees on koolis käimise asemel istanduses töötavate laste korjatud kohv, või kohvi, mida ostes toetan lastele koolivihikute ostmist; banaane, mis on kasvanud suurtootjate teele jäänud vihmametsa asemele rajatud kahjuritetõrjest rikastatud istanduses, või banaane, mis on ostetud väiketootjalt õiglase hinna eest. Lisaks kohvile on Eestisse jõudnud õiglase kaubanduse märki kandev tee, suhkur, šokolaad, puuviljad ja vein.

Tulles tagasi olukorra juurde, mida tunnevad praegused Eesti toiduainetöötlejad, kes soovivad müüa oma toodangut Venemaa tarbijatele – vaatamata õiglase kohvi konarlikust nelja-aastasest teest eestimaalaste kohvitassi –, ei peaks me oma toidukorvi täis ladudes otsustama mitte poliitilisest olukorrast, vaid oma südametunnistusest ja õiglustundest lähtuvalt. Valides Õiglase Kaubanduse tootemärgiga toote, võid olla kindel, et selle toote eest on arengumaa (nt Etioopia) talunik saanud väärilise tasu, see küla, kus talunik elab, lisatulu ning selle toote tootmiseks ei ole kasutatud ei kurnatud keskkonda ega laste- või orjatööd.

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »