eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Maakera haigus aina süveneb

13.04.2007 // www.greengate.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Meie planeedi kliima jätkuvast soojenemisest on kirjutatud ja räägitud aastakümneid, kuid sõnadelt tegudeni pole paraku ikka veel jõutud, kirjutab Pärnu Postimees.

Ehkki Kyoto protokolliga püüti piirata heitgaaside paiskamist atmosfääri, ei ole lepe eelkõige USA visa vastuseisu tõttu loodetud tulemusi andnud, temperatuur kogu maailmas tõuseb endiselt ja niinimetatud kasvuhooneefekt ähvardab meid peagi pöördumatute tagajärgedega.
 
Läinud nädalal jõuti siiski niikaugele, et küsimus võeti esimest korda ÜRO julgeolekunõukogu päevakorda ning püüti midagi olukorra parandamiseks hakata ette võtma.

Suure tõenäosusega jääb muidugi seegi vaid aruteluks, kuid vähemalt niipalju kasu on sellest ikkagi, et maailma juhtivate teadlaste maalitud pilt meie lähitulevikust võib kainelt mõtlevatele inimestele šokiteraapiana mõjuda.

Asjatundjate hinnangu kohaselt hakkab juba lähiaastatel katastroofilise kiirusega kahanema Suur Korallrahu, millega kaasneb selles piirkonnas paikneva floora ja fauna hävimine.

2050. aastaks soojeneb Amazonase vihmametsade (Maa “kopsude”) temperatuur prognooside kohaselt 2–3 kraadi võrra, mis toob kaasa selle, et nimetatud metsadest jääb järele vaid kiratsev savannimaastik.

Tiibetist alguse saav Euraasia pikim (5800 km) Jangtse jõgi, mis annab elatist 450 miljonile hiinlasele, on liustike sulamise tõttu kuivama hakanud ja võib lähikümnenditel maakaartidelt üldse kaduda.

Mitte vähem kurb saatus ootab ees Ida-Aafrika metsavööndit, mille hävimise järel jääb kogu Must Mander avatuks India ookeanilt puhuvatele tuultele.

Ajalehe la Repubblica teatel saavutati kliimamuutuste teema ÜRO julgeolekunõukogu päevakorda võtmine eelkõige tänu Suurbritanniale, kes praegu on nimetatud nõukogu eesistuja, ja brittide loogika oli seejuures ümberlükkamatu: kui kliima soojenemist ei peatata, toob protsess paratamatult kaasa sõjad (hätta jäänud inimesed hakkavad tungima aladele, kus elutingimused on esialgu veel talutavad), seega maailma turvalisuse olulise kahanemise.

Samuti on tõsisesse ohtu sattunud need, kes ennast ise kaitsta ei suuda – lapsed.

Organisatsiooni Save the Children äsjaesitatud raporti kohaselt kannatab juba praegu enam kui 175 miljonit last kliima soojenemisest tingitud muutuste tõttu. See arv on 10 miljoni võrra suurem kümne aasta tagusest.

On tähelepanuväärne, et arutelu käigus suudeti murda mitme suurriigi (sealhulgas Venemaa, Hiina ja USA) vastuseis kavandatavate meetmete suhtes ning vähemalt sõnades on kõik asjaosalised lubanud hakata planeedi päästmiseks koostööd tegema.

Teema arutelu jätkub ÜROs järgmisel nädalal. Kui üksmeelele jõutakse, tuleb lõpuks tegutsema hakata, ehkki sõnadest tegudeni kulub tavapäraselt ikkagi (kümneid) aastaid.
 
 
Jüri Piirisild, Pärnu Postimees 13/04/2007
    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »