eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Muutuv kliima ähvardab kogu maailma

07.04.2007 // www.greengate.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Inimesed ja loodus tunnevad juba kliima soojenemise kahjustavat mõju ning kui maakera temperatuur jätkuvalt tõuseb, kannatavad seeläbi valusalt kõik maailma nurgad, järeldas eile avaldatud mõjukas ÜRO kliimaaruanne.

Tormide tugevnemine, üleujutuste ja põudade sagenemine, liikide kadumine ja Arktika jää sulamine on osa kliima soojenemise tagajärgedest, mida loetletakse ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) põhjalikus aruandes.

Kuumus viib krahhini

Kuus aastat sadade teadlaste ettevalmistatud 1400-leheküljeline raport tõdeb, et inimese põhjustatud kliimamuutuste mõjud on esmakordselt tajutavad ja mõõdetavad ning mida kõrgemaks kerkib maakera temperatuur, seda enam need mõjud avalduvad, ähvardades lausa loodus- ja sotsiaalkatastroofidega.

Nii võib õhu jätkuv reostamine kasvuhoonegaasidega tuua miljarditele inimestele veepuuduse ning sadadele miljonitele nälja.

Enim kannatavad just vaesed piirkonnad. «Vaesed on enim haavatavad ja kannatavad [kliimamuutuste tõttu] kõige rängemini,» ütles IPCC esimees Rajendra Pachauri.

Raporti kokkuvõtte järgi on väga tõenäoline, et kui maakera temperatuur kerkib üle kahe või kolme kraadi võrreldes tööstusajastueelse tasemega, tunneb tagasilööke kogu maailm.

Eesti jaoks on temperatuuri kerkimisel nii plusse kui miinuseid. Ühelt poolt peame vähem kütma ja saame kultuurtaimedelt rohkem saaki, teisalt kaaluvad üleujutusoht ja ökosüsteemide hävimine tulud üles.

Lõuna-Euroopat hakkavad aga üha enam piinama kuumalained, metsapõlengud ning veepuudus.

Raporti avaldamine tõi kaasa ridamisi looduskaitseorganisatsioonide ja maailma mõjukate poliitikute üleskutseid astuda kiiresti samme kliimamuutuste leevendamiseks. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel lubas teema tõstatada juunikuisel tööstusriikide G8 grupi tippkohtumisel.

Inimene on süüdi

Aruande avaldamisele eelnes valitsuste esindajate mitmepäevane nõupidamine Brüsselis, kus vaieldi tuliselt, mis peaks olema kirjas raporti otsustelangetajatele suunatud kokkuvõttes. USA, Hiina ja Saudi Araabia survel pehmendati mõne lause sõnastust ning võeti välja näiteks lõik, mis loetles Põhja-Ameerikat ähvardavaid kliimamõjusid.

Eile avaldatud aruanne oli teine osa ÜRO neljaosalisest raportisarjast. Paari kuu eest ilmunud esimene osa järeldas, et kliima soojenemises on suure tõenäosusega süüdi inimene ning sajandi lõpuks kerkib maakera temperatuur võrreldes möödunud sajandivahetusega 1,1 kuni 6,4 kraadi võrra. Peatselt ilmuv kolmas osa analüüsib võimalusi kliimamuutusi leevendada.

Kliimamuutustest enim haavatavad piirkonnad:

• Arktika

• Must Aafrika

• Väikesaared

• Aasia suurjõgede deltad

Allikas: BBC

Ülemkohus sunnib Bushi kliimamuutustega võitlema

Tunnistades kasvuhoonegaasid õhusaasteks, kohustas USA ülemkohus sel nädalal USA valitsust hakkama nende õhku paiskamist piirama.

Täpsemalt määratles ülemkohus esimeses kliimamuutuste alases otsuses, et USA keskkonnakaitseametil (EPA) on õigus reguleerida sõidukite heitgaaside norme. Seni oli amet sellest keeldunud, järgides USA presidendi George W. Bushi saastepiiranguid eitavat kliimapoliitikat.

Ameti kaebas kohtusse Massachusettsi osariik, kohus langetas otsuse ameti kahjuks häältega viis nelja vastu. Keskkonnakaitsjad loodavad, et otsus avaldab mõju ka samasugusele vaidlusele elektrijaamade õhku paisatavate saastekoguste reguleerimise üle.

«EPA pole põhjendanud, miks ta keeldub otsustamast selle üle, kas kasvuhoonegaasid põhjustavad kliima soojenemist või aitavad sellele kaasa,» kritiseeris kohus. Kohtu otsuse toel loodavad nüüd 11 osariiki, teiste seas Massachusetts ja California, saada ametilt loa seada ise oma seadustega autode heitgaasidele karmimad normid.

Otsust tervitasid nii Bushi parteikaaslane, California kuberner Arnold Schwarzenegger kui demokraatide peamised presidendikandidaadid Hillary Clinton ja Barack Obama. «Pärast kuut aastat tegevusetust ja eitamist peab meie valitsus lõpuks astuma julgeid samme planeedi päästmiseks,» sõnas Obama uudisteagentuuri AFP teatel.
 
 
Arko Olesk, Postimees 07/04/07
    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »