eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Üksik saar energeetikameres

15.02.2007 // www.greengate.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Üksik saar energeetikameres

Autor: www.greengate.ee

Selle saare nimi on Eesti. Hetkel võime põlevkiviga vähemasti elektrimured veel mõneks ajaks edasi lükata, me impordime praegu ainult 1/3 energiakandjaist, aga Euroopa Liit juba 2/3. Kuid seda pidu ei jätku kauaks. Energeetikas on alanud üleminek uuele ajastule. Kujundatakse uut energiamaastikku ja kui Eesti oma tahtmisi ei teadvusta ega tegutse teistega koos samas suunas, võib tulevik ebamugavaks osutuda.

Eesti ei tegele energeetikaga piisava tõsidusega. Strateegiad ja arengukavad on kinni vananenud mõttemallides, nagu püsiks maailm muutumatuna. Ainult nn. rohelised pakuvad visioone, mis kuulutatakse kohe ja hulgi utoopiateks, püüdmatagi analüüsida, kas pole äkki iva sees.
 
Äsja oli suurejooneline taastuvenergeetikale pühendatud konverents 800 osavõtjaga 45lt maalt, kus Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Andris Piebalgsi ja keskkonnavaliniku Stavros Dimase eestkõnelemisel kõige põhimõttelisemad asjad läbi arutati. Võeti tõsiasjana energianõudluse suurenemist nii Euroopas kui kogu maailmas, mis tähendab, et ka kivisöe põletamine suureneb. Tuumajaamadest suurt ei räägitud, kuid märgiti, et nende osa katmiseks energiatootmises ei nähta ikka veel reaalseid alternatiive. Termotuumatehnoloogiat ei tule enne 40 - 50 aastat. Sellisel taustal räägiti taastuvenergeetikast, räägiti probleemidest ja suurtest raskustest. Osutati looduskahjulikele kaasnähtustele, millega toime peab tulema. Vaimustust oli vähe, kuid lootusi omajagu.

Eesti riik oli alaesindatud, vaid üks spetsialist Põllumajandusministeeriumist oli kohal. Selge pilt – Eesti ei huvitu Euroopa energeetika tulevikust ega pea vajalikuks selles kaasa rääkida.
 
Mille üle enam ei vaielda?

Inimtegevus mõjutab kliima soojenemist. Soojenemine üle 2°C eelindustriaalse ajaga võrreldes viib vee ja elamiskõlbliku maa sellisele puudusele, et eluruum jääb kibedalt kitsaks. Soojenemise ärahoidmine on käesoleva sajandi suurim väljakutse.
Peaülesanne on vähendada soojenemist soodustavate, nn. kasvuhoonegaaside, eelkõige süsinikdioksiidi (CO2) õhkupaiskamist. NB! – vähendada, mitte säilitada praegune tase. Energeetikat kui CO2 inimtegevusest sõltuvat allikat ei tohi käsitleda kliimast eraldi.
Taastuvenergeetika (põhineb looduses pidevalt taastekkival toorainel, mille hulk ei vähene) nõuab jõulist edendamist, mis koos energia kokkuhoiuga on suuteline ohjeldama ka CO2 õhkupaiskamist.
Kuigi taastuvenergeetika on veel paljudes aspektides problemaatiline, teaduslikult läbitöötamata ja tehnoloogiliselt kasutusvõimatu nähakse just selles võtit energeetilisele sõltumatusele, jätkusuutlikkusele ja majanduslikule konkurentsivõimele, kahjustamata seejuures keskkonda üle talumatusemäära.
 
Võtmeküsimuseks, peamiseks kriteeriumiks nii fossiilsete kui taastuvate kütuste kasutusvõimaluste hindamisel on niisiis CO2. Kust tuleb CO2? See kaasneb igasuguse fossiilset ja taimset päritolu olluse põletamisega, kaasaarvatud need, mida me peenelt biomassiks ja biokütusteks kutsume. Kui tõsiselt asja maailmas võetakse tunnistab arendustöö kohmaka ja kalli tehnoloogiaga, mis seisneb energiajaamades tekkiva CO2 torude kaudu laevadeni viimises ja mere alla ammendatud naftamaardlatesse matmises. Läheb 10 – 12 tuhat aastat, mille vältel see CO2 mineraliseerub ja ohutuks saab.

Eesti huvitumus CO2-st näib piirduvat sellega, kuidas kvoodimüügist võimalikult palju raha saada. Valitsus kiitis äsja heaks “Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013”. Ja kujutage ette – selles kavas ei esinegi mõistet CO2! Kõige karmim piirang pole isegi nimetamist leidnud.
 
No ei taha rohkem kurta. Seni pidasin vajalikuks mingi asjatundliku üksuse loomist, mis arvutaks tehniliselt ja finantsiliselt läbi kõik kandvad ideed, ütleks ei poliitilistele või jaantatikalikele valeprohvetitele, nõustaks läbirääkijaid Euroopa Komisjonis. Nüüd näen, et sellest ei piisa. Oleks tarvis veelgi kangema pädevusega kogu, oleks tarvis midagi poliitilisest neliaastakust sõltumatut, nimetagem seda näiteks energeetikaagentuuriks.

Peale eelpool nimetatute oleks agentuuril palju ülesandeid. Euroopa on muutmas energeetika-paradigmat, ka meie peame seda tegema. Tuleks uuesti analüüsida Eesti energeetika jätkusuutlikkust karmistuvate piirangute tingimustes – kui kaua võib veel vanaviisi edasi lasta. Sellest ajaraamist lähtuvalt tuleb hakata maalima uut pilti. Tuleb alustada teisest otsast ja mõtelda suurelt. Tuleb, nagu rohelised soovitavad, ette võtta kogu Eesti omamaine energiatootmise potentsiaal ja ehitada üles kõiki võimalusi kasutav, mitte ainult põlevkivi prioriteetsusele allutatud, jätkusuutlik tulevikumudel. Ja sellest lähtuvalt leida Eesti energeetikale sobiv koht rahvusvahelises koostöös.
 
Suunata ja soodustada tuleb innovatsiooni. Vaja on püsivat teadus- ja arendustegevust rahvusvahelistes võrgustikes, sest probleemid on väga suured. Projektipõhine omaette pusimine, mis on lühiajaline ja juhuslik, ei anna tulemusi. Üle-euroopalised strateegiad tuleb Eestile kohandada jätkusuutlikena ja mitte ainult üldiselt vaid ka mikromajanduslikult kasulikena.

Oluline on parandada seadusandlust, et korrastuks turg hinnamoonutuste ja saastamise subsideerimise lõpetamisega, et taastuvenergeetika saaks paindlikud tingimused, et oleks tagatud kindlustunne investeerijaile.

Igapäevaülesanne on loodusele ja ühiskondlike kulutuste seisukohast kahjulike ettevõtmiste ärahoidmine nagu Iru kõrvale uue tubli CO2 allika, teise koostootmisjaama rajamine taastuvenergeetika õilsa sildi all, energeetilise tooraine mastaapne raiskamine ekspordiks ärimeeste tulude huvides jms.

Selline agentuur vajab eriseadust, et tagada tema poliitiline kõigutamatus. Tema vastutustunne saab tuleneda ainult tema kõrgest mainest ja usaldusväärsusest nii kodus kui rahvusvahelistes teadus- ja tehnikaringkonnis. Isiksused, kes on valmis pühenduma nii suurele missioonile, on kindlasti leitavad Eesti teadlaste-inseneride-administraatorite hulgast.
 
Niisiis üks esimesi ülesandeid uuele riigikogule on püstitatud. Muidugi võime veel mõneks ajaks jääda üksikuks ülbeks energeetikasaareks füüsiliselt, kuid jääda üksikuks saareks ka intellektuaalselt pole jätkusuutlik.
 
Juhan Telgmaa, Eesti Looduskaitse Seltsi esimees, Roheline Värav
15/02/2007
 
      

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »