eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 12. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja

11.02.2007 // www.greengate.ee

Säästev eluviis võiks olla elamise viis // 08.10.2006
Põlevkivi põletamine, selle alternatiivid ja hind // 01.11.2006
EL ja ettevõtja keskkonnakohustused // 01.11.2006
Strandbergi ulmekava paneks eestlased säästma ja sigima // 01.11.2006
Keskkonnategevuse tulemuslikkuse hindamine – mida saab mõõta, seda saab ka juhtida // 01.11.2006
Eetika eelised äris? // 01.11.2006
Pakendijäätmete kogumissüsteemist ja pakendite taaskasutamisest // 12.01.2007
Kliima soojenemine võib tuua nii palmid kui ka jääaja // 11.02.2007
Üksik saar energeetikameres // 15.02.2007
Rohelised pole mingid ullikesed puudekaisutajad ehk Rohelise ilmavaade paratamatusest // 20.02.2007
Muutuv kliima ähvardab kogu maailma // 07.04.2007
Maakera haigus aina süveneb // 13.04.2007
Marek Strandberg: Puudega rahva osa süsinikuringes // 27.04.2007
Mis on sinu kohvitassis? // 14.05.2007
Venemaad ootab ees majandusedu, Hiinat keskkonnakatastroof // 22.05.2007
Mart Jüssi hüljeste hukkumisest Pärnu lahel // 25.05.2007
Naftavaba maailm hakkab otsima elusat naftat // 02.08.2007
Eesti ettevõtjad käivad nappide maavaradega pillavalt ümber // 31.08.2007
Ökoelu – kahe otsaga asi (Eesti Päevaleht) // 14.04.2008

Ülemaailmne kliimasoojenemine ei pruugi Eestit ilmtingimata õnnistada soodsa lõunamaise kliima ja palmidega. Kui Golfi hoovus peaks peatuma, võib Eestit oodata hoopis äärmiselt ebameeldiv jahe ja niiske kliima, kirjutab Villu Päärt.
 
Veebruari algul avaldas ülemaailmne valitsustevaheline kliimamuutuste paneel aruande, mille maailma poliitikutele mõeldud lühikokkuvõttes on arvukalt rasvases kirjas eriti tähtsaid ridasid.
 

Nagu nendest ridadest selgub, on kasvuhoonegaasid ilmselt süüdi selles, et alates eelmise sajandi keskpaigast hakkas keskmine temperatuur üle maailma tõusma.

Kuid – Eesti Mereakadeemia hüdrometeoroloogia õppetooli juhataja Sirje Keevallik märgib, et kliimaprotsesside jälgijad kipuvad tegema sama viga, mida teevad börsil mängijad. Kui börs tõuseb, ootavad kõik, et tõus jätkub. Ometi pole see nii. Börs tõuseb võngetega ja siis äkki kukub.

Tartu Ülikooli loodusgeograafia dotsent Jaak Jaagus ütleb, et kliima soojenemine annab siiani paljudele teadlastele vaidlusainest. Hulk uurijaid peab soojenemist looduslikuks kõikumiseks, ka on vaieldav, kas süsihappegaasi paiskamine atmosfääri on seda kiirendanud.

Nii ei oska paljud kliimamudelid erinevaid tegureid arvesse võtta. Üks neist on pilvisus ja selle mõju kliimale. Kui külmal ajal on pilvi palju, takistavad need maapinna jahtumist. Pilvisus takistab ka päikesekiirguse juurdevoolu ja sellega on soojenemine takistatud.

Kliimamuutusi võib märgata ka Eestis. Märtsist on saamas aprill, märgib Eesti Mereakadeemia hüdrometeoroloogia õppetooli juhataja Sirje Keevallik.

Tänavune talv jääb erandlikuks

Lugeja, kellele tundub, et jaanuarist sai oktoober, peaks aga hoogu maha võtma – see juhtus vaid tänavu. Selline erand.

Kuid viimase poolsajandi andmete analüüs näitab, et läänevool, üldine õhuvool läänest itta, on varasemaga võrreldes tugevnenud. See tähendab, et Atlandi ookeanilt tuleb rohkem sooja õhku ning talv peab end Eestis varem kokku pakkima.

Keevalliku sõnul pole läänevoolu intensiivistumine tähelepanu äratanud mitte ainult Eestis, meie jääme vaid tee peale ette.

Viimase poolsajandi andmed märtsi kohta näitavad selget suunda – lumi on varem sulama hakanud. Kuid see kõik on keskmine. Kord nii, kord naa.

Kliimamuutuste näiteks toob klimatoloog Ain Kallis Florida.

Tormid sagenevad, nende tekitatud majanduslik kahju suureneb hüppeliselt. Kuid tormikahju ei suurene seal mitte seetõttu, et tormid muutuksid tugevamaks, vaid seetõttu, et aina lähemale rannale kolivad rikkad. Nende majad on ka kallimad.

Erinevate mudelite põhjal on ennustatud ka maailmamere tõusu. Tartu Ülikooli loodusgeograafia dotsent Jaak Jaagus ütleb, et meetrini see kindlasti ei ulatu. Sellist tõusu ei näita ükski prognoosimudel.

Maailmamere tõstjatena on märgitud kahte tegurit: esiteks asjaolu, et soojem vesi võtab rohkem ruumi, teiseks liustike sulamist.

Jaaguse sõnul Antarktika mandrijää ära ei sula. Pigem kuhjub sinna järjest suurema sademetehulga tõttu aina rohkem jääd, samas kipub Gröönimaa liustik vähenema.

Seevastu Keevallik märgib, et liustike sulamise peale ei maksa väga suuri panuseid teha – liustikes valitsevad külmakraadid. Kui keskmine temperatuur tõuseb miinus kümnelt miinus üheksale, ei tähenda see veel, et liustik sulama hakkaks.

Eestit ei pruugi maailmamere tõus üldse rängalt tabada. Pärast jääaega on eriti Loode-Eestis maa kerkinud, see kompenseerib merevee tõusu.

Jaagus on kindel: Eestile ei kujune suureks ohuks mitte keskmise meretaseme tõus, vaid tormide sagenemine. 

Talvel on jääkatet vähem. Setted rannikul ei külmu ja on seetõttu kergemini erodeeritavad.

Jaaguse sõnul peaks sellised talved, nagu oli Eestis tänavu jaanuari keskpaigani, tulevikus sagenema.

Laste külmapühad jäävad alles

Samas ei tule sellest teha järeldust, et suusakeskustesse ei maksa Eestis raha panustada. Uuringud näitavad, et isegi väikses Eestis suurenevad kontrastid nii temperatuuri kui lumeolude vahel. Võimalik, et Lõuna-Eesti suusakeskuste kasutamisvõimalused muutuvad hoopis suuremaks. Merele lähemal olevatel aladel on asi kahtlasem.

Viimaste aastate soojad suved ei anna siiski lootust, et suved Eestis jäävadki selliseks. Esiteks on suved Eestis lühikesed. Teiseks pole mingit lootust, et talv Eestis suvega asenduks. Poolaasta, mil päikest ei ole, ei kao Eestist kuhugi.

«Looduslik ilmastikukõikumine on üsna suur. Eestis võib esineda väga erinevaid tingimusi. Muutus võib toimuda esinemissageduses – pehmeid talvi hakkab rohkem olema. Mitte üks kümne aasta kohta, vaid kolm-neli,» räägib Jaagus.

Igatahes koolilaste külmapühad võivad alles olla ka poole sajandi pärast. Klimatoloogid ei usu ka, et meie laiuskraadidel võiks tekkida lähistroopika, sest päike ei anna siia nii palju soojust.

Samas ei välista Keevallik, et Eestis võiksid hakata kasvama palmid. Eeldusel, et meil enam talvel külmakraade ei ole.
 
Villu Päärt, Postimees 11/02/2007
 


 


    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »