eco-net.ee | Uudised | Teemad | Õigusaktid | Kasulik teave | Artiklid | Teabeleht | Foorum | Lingid 16. detsember, 2017
  Küsimuste arhiiv | Kontakt | In English  
Seminarid ja üritused
Koolitused
Ettekanded
Trükised
Filmid
Konsultatsioon
Sertifitseerimine
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete kogumine
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Säästva Eesti Instituut
EKJA
Küsitlus:
Kas keskkonnajuhtimissüsteemi ja/või ökomärgise olemasolu teie ettevõttes on andnud eelise edukaks osalemiseks riigihangetes?
On andnud märgatava eelise
On andnud teatava eelise
Ei ole andnud mingit eelist
Arhiiv »

Trükised

Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikast Eestis


Ilmumisaeg ja -koht: Tallinn 2006
Autor/koostaja: K. Peterson, P.Kuldna, H. Poltimäe, L. Keerberg, M. Uustal
Märksõnad: keskkonnamõju hindamine
    

Ilmunud on “Ülevaade keskkonnamõju hindamise praktikast Eestis”, mis on  järjekorras üheksas trükis sarjas “SEI-Tallinna väljaanded”.
 
Trükisesse on koondatud aastatel 2005-2006 läbiviidud uuringute tulemused. Trükis koosneb kuuest peatükist: 1) keskkonnamõju hindamise üleeestiline ülevaade, 2) 27 KMH menetluse valikuuringu tulemused, 3) keskkonnamõju hindamine Euroopa kohtu ja Eesti kohtute praktikas, 4) KMH menetluse uuringu tulemused, 5) KMH aruannete kvaliteedi uuringu tulemused ja 6) kohalike omavalitsuste keskkonnaspetsialistide tööülesannete ja tööks ettevalmistuse uuringu tulemused. Autorite hulgas on K. Peterson, P. Kuldna, H. Poltimäe, L. Keerberg ja M. Uustal. Uuringuid ja trükise väljaandmist rahastasid Keskkonnaministeerium ja Phare programm. 
 
Esimene peatükk käsitleb keskkonnamõju hindamist üle-Eestilises plaanis nn. vana keskkonnamõju hindamise seaduse (KeHAS) kehtivuse ajal 01.01.2001 kuni 02.04.2005. Nimetatud perioodil algatati üle-Eesti 633 KMH-d, mis täisaastaid arvestades tegi 151 KMH-d aastas, varieerudes 95 ja 238 KMH vahel aastas. Oli ootuspärane, et suurima arendustegevusega piirkondades nagu Harjumaal ja Virumaal algatati vastavalt 35% ja 22% kõigist KMH-dest tollel perioodil. Kõige vähem (2%) algatati KeHAS-i kehtivuse ajal KMH-sid Viljandimaal, Raplamaal, Järvamaal ja Põlvamaal. Valdkondade lõikes algatati enim KMH-sid sadamate, jäätmekäitluse ja tööstusobjektidega seoses.  KMH algatamise motiiviks oli 90%-l juhtudest seadusest tulenev kohustus algatada KMH, ülejäänud juhtudel tegi otsustaja kaalutletud otsuse. Litsentseeritud keskkonnaekspertide töökoormus oli uuritavl perioodil küllatki erinev, 26% ekspertidest oli juhtekpedi rollis 1-5 KMHs, pea sama palju (30%) oli neid eksperte, kes osalesid enam kui 20-ns KMHs, 44% juhtekspertidest osales 6-20-nes KMHs. Üle-Eestiline uuring näitas, et keskmiselt vältas KMH menetlus KMH algatamisest kuni KMH aruande heakskiitmiseni 6,3 kuud, varieerudes maakonniti keskmiselt 4,5 kuust kuni 8,8 kuuni.
 
Käesolev väljaanne on mõeldud kasutamiseks kõigile KMH menetluse osapooltele, aga ka üliõpilasetele ja teistele keskkonnamõju hindamise vastu huvi tundjatele, kes soovivad oma teadmisi täiendada või võrrelda oma töö tulemusi teiste samas valdkonnas tegutsejate omadega.
    

tagasi

E-õpe
Ettevõtete keskkonnategevuse parimate näidete andmebaas
Viimased uudised:
23.03.2016
Seminar "Energiamajanduse korralduse seadusest tulenevad nõuded ettevõtetele" - 13. aprillil 2016
25.09.2015
Koolitus „ISO 14001 standardi uue versiooni muudatused“ - 19.oktoobril 2015
14.04.2015
Seminar “Näiteid ja kogemusi Rohelise Kontori süsteemi rakendamisest” - 14.mai 2015
Login:
Parool:
pea mind meeles
Unustasid parooli? »
Registreeru »